Igas halvas on midagi head! Luule Komissarov saab lõpuks kauaoodatud ametit proovida

"Kui seni olin ma “töötav pensionär”, siis nüüd on mul lõpuks ometi võimalus proovida, kuidas see “päris ehk koduse pensionäri” elu maitseb," tunnistab näitleja Luule Komissarov, kes eriolukorra tõttu on mõneks ajaks tööta jäänud.

"Ja mis siin salata – väga hästi maitseb! Riskigrupi täieõigusliku liikmena olen end karantiini sättinud ja päevakava on nädalaga mõnusalt paika loksunud. Soovitan oma päevakava hea meelega ka teistele eakaaslastele," kirjeldab Komissarov oma koduteatri Ugala Facebooki leheküljel.

"1) Elan Paala järve kaldal. Ja ümber järve on terviserada. Seega, hommikul, kui on inimtühi aeg, siis asun kohe põlvedele trenni tegema. Mul oma trennikava. Esiteks teen kaks ringi ümber järve – kiirkõnnis. Siis puhkan, võtan tiba päikest. Ja siis teen kohe käpelt kiirkõnnis veel teise kahese järveringi otsa. Siis jälle puhkan. Ja lõpetuseks teen viimase ehk viienda järveringi häääästi aeglaselt jalutades ja mõnuledes. Kusjuures, rada on lai, nii et hoian truult paarimeetrist vahet, kui keegi vastu tuleb. Ja teen teistele märkusi, kui mõned uljamad baretid mitmepealistes kampades jalutamas on – EI TOHI!

2) Nii, trenn tehtud. Siis kobin tuppa raamatut lugema. Alustuseks lugesin möödunud nädalal kõik Indrek Hargla krimkad läbi. Soovitan soojalt! Ja nüüd, kuna mul on tellitud lugemissari Loomingu Raamatukogu, siis töötan regulaarselt neid läbi – jube mõnusad õhukesed raamatud, super ühe päeva lugemised! Soovitan täiega.

3) Pärast trenni ja lugemist lasen silma looja. Kui mõnus on päeval tunnike magada! Ja siis ongi õhtu käes, räntsatan tugitooli, hakkan kuduma ja selle kõrvale vaatan kõik maailma saated ära!"