Oscari-võitja „Kao ära“ lainel: kuldmehikesele nomineeritud õudukad läbi aegade

„Kao ära“ on üks kuuest õudusfilmist maailma filmiajaloos, mis on jõuliselt sekkunud konkurentsi Oscarite jagamisel. Et see aasta parima filmi tiitlit noolinud linateos jõudis just voogedastuskeskkonda Go3, tegime vahekokkuvõtte kõigi aegade jooksul Oscaritele kandideerinud õudukatest.

"Vaimude väljaajaja“ (1973) – Oscarid parima teise meediumi põhjal tehtud stsenaariumi ja heli eest, nominatsioonid aasta parima filmi, parima naispeaosalise ning parima nais- ja meeskõrvalosalise tiitlitele.

Noort tüdrukut (Linda Blair) vaevab deemon ja meeleheitel ema otsib kiriku abi. Kuid kohale kutsutud noore preestri usk ei ole piisavalt tugev, kuna tema ema võitleb samal ajal surmava haigusega. Appi tuleb isa Merrin (Max von Sydow) ja koos üritavad nad tüdrukut Merrini vana vaenlase käest päästa, enne kui on liiga hilja.

· „Lõuad“ (1975) – Steve Spielbergi legendaarne õudukas teenis Oscarid parima heli, montaaži ja dramaatilise muusika eest ning sekkus ka aasta parima filmi valimise konkurentsi.

Martin Brody (Roy Scheider) on uus politseiülem Amitys, puhkusesaarel Uus-Inglismaa kandis. Ühel hommikul leitakse rannalt tüdruku surnukeha. Ekspertiis näitab, et tegemist võib olla hairünnakuga. Pärast uusi rünnakuid otsustab Brody koos kahe sõbraga ujuv elukas ülesse otsida ja see tappa.

· „Voonakeste vaikimine“ (1991) – Oscarid aasta parima filmi, meespeaosalise (Anthony Hopkins) naispeaosalise (Jodie Foster), lavastajatöö (Jonathan Demme) ning varem avaldatud materjali põhjal kirjutatud stsenaariumi eest, nominatsioonid lisaks montaaži ja heli eest. „Voonakeste vaikimine“ hoiab filmiportaali IMDB kõigi aegade parimade filmide edetabelis 23. kohta.

Noor FBI agent Clarice Starling (Jodie Foster) saadetakse appi leidmaks kadunud naist, kelle arvatavasti on röövinud psühhopaadist sarimõrvar, kellel on kombeks ohvritel elusalt nahk maha võtta. Clarice üritab mõrvarit paremini mõista võttes ühendust teise jultunud mõrvari, inimsööja Hannibal Lecteriga (Anthony Hopkins), kes kunagi töötas psühhiaatrina. Teinegi FBI agent, Jack Crawford (Scott Glenn) on kindel, et Lecter teab vastuseid kuidas mõrvarit püüda. Kuid osava manipuleerijana mängib Lecter agentidega ning ei tee nende tööd just lihtsaks.

· „Kuues meel“ (1999) – nominatsioonid aasta parima filmi, parima mees- ja naiskõrvalosatäitja, lavastajatöö, stsenaariumi ja montaaži tiitlitele. „Kuues meel“ hoiab filmiportaali IMDB kõigi aegade parimade filmide edetabelis 162. kohta.

8-aastane Cole Sear (Haley Joel Osment) kannab endaga sünget saladust: poissi külastavad surnute vaimud. Olles täiesti abitu nende kutsumata külaliste vastu, kohtub Cole pidevalt varjude seast ilmuvate kujudega, kes ei lahkunud siit ilmast loomulikel põhjustel. Oma võimetes peale üht vägivaldset vahejuhtumit kahtlema hakanud lastepsühholoog, dr. Malcolm Crowe (Bruce Willis), võib olla ainus, kes suudaks Cole'i aidata.

· „Must luik“ (2010) – võitis parima naispeaosatäitja kuldmehikese (Natalie Portman) ning teenis nominatsioonid aasta parima filmi, lavastajatöö, operaatoritöö ning montaaži lõikes.

Nina (Natalie Portman) on baleriin, kes on kogu oma elu pühendanud tantsimisele. Ta elab koos teda fanaatiliselt toetava ema Ericaga (Barbara Hershey) New Yorgis. Kui lavastaja Thomas Leroy (Vincent Cassel) asub valima peaosalist oma uuele etendusele "Luikede järv" on Nina esimene valik. Kuid talle pakub konkurentsi uus tantsija Lily (Mila Kunis), kes on samuti märkimisväärselt osav. "Luikede järv" nõuab tantsijat, kes suudaks olla süütu ja graatsiline Valge Luik ning samas ka salakaval ja sensuaalne Must Luik. Nina sobib ideaalselt Valge Luige rolli, kuid Lily on Musta Luige kehastus. Kahe tantsija omavaheline võistlus muutub veidraks sõpruseks ning Nina avastab oma tumedama külje, mis teda hoolimatult hävitama asub.

· „Kao ära“ (2010) – Oscar parima originaalstsenaariumi (Jordan Peele) eest ning nominatsioonid aasta parima filmi, naispeaosatäitja ja lavastajatöö tiitlitele.

Kriitikute poolt taevani kiidetud film "Kao ära" räägib noortest armunutest Chrisist (Daniel Kaluuya) ja Rose’ist (Allison Williams), kes on oma suhtega sealmaal, et tüdruk soovib poissi oma vanematele esitleda. Kui kaunis noorpaar nädalavahetuse pidustusteks Rose’i ema ja isa soliidsesse maakoju saabub, arvab poiss esialgu, et neiu vanemate liialdatult külalislahke käitumine on tingitud närvilisest suhtumisest tütre mustanahalise peika vastu. Teadupoolest ei ole segarassist paarid selles ühiskonnakihis ei levinud ega ka heakskiidetud. Sooja vastuvõtuga alanud nädalalõpu edenedes juhtub rida ebaharilikke seiku pereliikmetega ning järjest häirivamaks muutuvad avastused selles majapidamises juhatavad Chrisi tõeni, mida ta poleks osanud ealeski ette kujutada.