Kõige suuremaks muutuseks enda elus peab Linna seda, et viimasest esinemisest on kuu mööda läinud. “Hea küll, puhkus on mõnikord tore. Praegu kibeleks juba lavale. Selline olukord on rattast välja viinud,” tõdeb mees.

“Olen üritanud leida tegevust - koristanud, sorteerinud raamatuid ja neid lugenud.”

Linna on viimasel ajal olnud Muhul, kuid seoses kehtestatud liikumispiirangutega saartel otsustas ta mandrile tulla. “Olime seal pikalt, tegime kevadisi töid, oli väga tore. Siis karmistusid need nõuded, mis tähendaks seda, et kui me sinna tagasi läheme, siis ei saa me enam vajadusel mandrile tulla. Igasuguste muude tõvede suhtes on siin kindlam olla,” ütleb Ivo ja lisab, et ta ootab piirangute leevendamist, sest ta süda on Muhus.

Kõige rohkem paneb Linnat muretsema see, et mitmed tema vanad tuttavad on haigestunud. “Vanad inimesed. Andku jumal neile tervist. Kole on vaadata Kuressaare linnapilti, kus pole ühtegi inimest. See on tõesti valus. Ja ma siiski loodan, et ühel ilusal päeval hakkab see taanduma.”