Algatuseks pean tunnistama oma allergiat nii-nimetatud kogupere-filmide suhtes. Kolme lapse emana on mul neid tulnud paratamatult sunniviisiliselt üle elada ja alla neelata, aga niipea, kui lapsed kaela kandma hakkasid, oli selliste filmidega adios! See, mis on mõeldud kõigile, ei ole mõeldud mitte kellelegi.

Mistõttu suhtusin skepsisega soovitusesse vaadata ülipopulaarset kanada sarja „Anne with an E" nii siis, kui seda tegi automaatselt minu filmieelistused välja sorteerinud Netflix, kui ka siis, kui seda tegi heast südamest mu oma minia. Plakatil liiga lihtsameelse pilguga taevasse vahtiv punapäine plika ei tekitanud just usaldust. Polnud nagu päris see. Mingil hetkel, kui tundus, et kogu sobiv kraam on Netflixist otsa saanud, jõudis järg siiski ka Anne'ini.

Usaldust ei kasvatanud paraku ka filmi esimesed stseenid. Ülipalju lobisev teismeline Anne tundus olevat inimene, keda päriselus iga hinna eest vältida prooviks. Eks sedasorti emotsioone tekitab Anne pea kõigis, kellega ta filmikangelannana kokku puutub: impulsiivne, dramaatiline, liiga jutukas, naiivne, romantiline, visa ja kohutavalt isepäine. Ja ometi on võimalik kolme hooaja vältel temasse kiinduda. Enam ehedamat ja usutavamat Anne'i kui Amybeth McNulty selles rollis on raske ette kujutada. Sa armastad teda isegi siis, kui ta kohutavalt närvidele käib. Osatäitmine pärjati ka Canadian Screen Awardsil parima naisnäitleja auhinnaga.

Sarja aluseks on kanada kirjaniku Lucy Maud Montgomery legendaarne lasteraamat "Roheliste viilkatuste Anne" - lugu varasemas hoiuperes väärkoheldud teismelisest orvust, kes eksituse tahtel (adoptiivvanemad soovisid farmi hoopis tursket ja töökate kätega poissi) satub vanatüdrukust ja vanapoisist õe-venna majapidamisse. Loomulikult on nende esimene plaan kribu punapäine tüdruk kohe tagasi saata, sest mingit tolku temast ju ei ole.

Aga Anne tõestab õige kiiresti, et võib vajadusel mehe eest väljas olla, kuigi sealjuures mitte väga väärikalt käituda. Anne on kompromissitu ja esimese asjana vihastab ta välja kasuema Marila (Geraldine James) klatšimoorist naabrinaise Racheli (Corrine Koslo). Kuid midagi pole teha, Marila vend, sõnaaher ja kohmetu Matthew (R.H. Thomson) on oma südame sellele sõgedale tüdrukule juba kaotanud. Kuigi pere teeb korraks katse Anne`i orbudekodusse saata, ei jätku neil meelekindlust kuigi kauaks: tüdruk tuuakse tagasi ning edasi tuleb perel ainult leppida ja toime tulla kaosega, mida ta pidevalt korraldada suudab.

"Anne with an E"

Astrid Lindgren on tunnistanud, et Pipi loomisel oli roheliste viilkatuste Anne talle eeskujuks ja inspiratsiooniks. Anne on ka välimuselt Pipiga sarnane, ehkki hobust üles tõsta ta ilmselt ei jõuaks. Erinevalt Pipist toob tema inetuks peetav välimus (kleenuke keha, punased juuksed, tedretähnid) kaasa ka eelarvamusi ja kiusu, kui Anne kooliteed alustab. Üheks põhjuseks, miks sarja jälgida koos teismeliste lastega (tegelikult sobib see vaatamiseks ka väiksematele, aga nende meeli ongi kergem köita), on klassikalised, empaatiliselt lahendatud teemad: koolikiusamine, klassivahed, esimene armastus, naiseks küpsemine, võrdõiguslikkus, lojaalsus. „Anne with an E" läheneb neile kõrvaltvaatajane - mitte moraliseerimise, vaid jutustamise kaudu. Teismelisele kohast trampimist, kriiskamist ja pisaraid tuleb loomulikult samuti ette, ent Anne teeb seda, milleks ta ellu kutsutud on: murrab eelarvamusi.

Väga vahva rolli teeb ka Anne'i parimat sõbrannat Dianat kehastav Dalila Bela - jõukast perest pärit, printsessiks koolitatav tüdruk, kellest sõbratari eeskujul saab ootamatult ühiskondlike normide vastu mässaja.
"Anne with an E"

„Anne'is" on kõvasti ka „Kevade"-vibratsiooni. Peamised tegelaskujud on samas eas ning ajastugi sama, kuid peakangelase temperamendi tõttu on tegevustik märksa tempokam ja sündmusterohkem.

Erinevalt „Kevadest" on „Anne with an E" kolm hooaega kestnud sari, mis võimaldab kõrvaltegelasi aeglasemalt ja süvenenumalt välja joonistada, tuua mängu nende motiivid ja taust. Ja see omakorda tähendab, et tähelepanuta ei jää ka täiskasvanute omavahelised süžeeliinid, seal hulgas nende vanad armastusedki.

Omaette roll on sarjas põhjamaisel ja kirkal Kanada loodusel - enamiku ajast tundub, nagu valitseks seal lakkamatu sügis.

Kolm hooaega „Anne'i" saavad kahtlaselt kiiresti otsa ja me nõuame juurde, sest Anne'iga ei ole kunagi igav, ka mitte kõige pirtsakamatel tänapäeva teismelistel. Pealegi on käsikirja aluseks oleval raamatul mitu järge. Petitsioonile „Tehke uued osad" on internetis alla kirjutanud pea 271 000 inimest. Paraku on autorid teatanud, et kolmas hooaeg jäi sarjale viimaseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena