Ärimees Sten-Erik Jantsoni peret tabas kaotus: pisarad voolasid ja ei teadnud, mida teha ning kuidas käituda

Ärimees Sten-Erik Jantsoni abikaasa Daana jagas sotsiaalmeedias valusat kogemust, kuidas ühest lihtsast protseduurist loomakliinikus sai tragöödia, mis lõppes nende armastatud koera surmaga.

"Olime pikalt kaalunud/edasi lükanud oma isase chihuahua kastreerimist. Kuid nüüd oli kätte jõudnud aeg, kui olime mõistnud, et antud protseduur on mööda pääsmatu ning vajalik. Jordani mundandid ei olnud laskunud, ning üks neist oli kõhuõõnes, mis võis tulevikus tema elu ohtu seada. Lisaks piinasid Jordanit kurjuse hood, ning sirtsutamine," kirjutas Daana.

Nad olid käinud mitmes loomakliinikus konsultatsioonis, kus öeldi, et protseduur on lihtne, vajalik ja ohutu. Kõikidest kliinikutest valiti PetCity Rannamõisa loomakliinik.

Koera kastreerimine toimus 10. aprillil. Operatsiooni järgselt öeldi, et temaga on kõik korras, operatsioon õnnestus ja talle võib järele minna.

"Ta lehvitas oma saba ning oli rõõmus meid nähes," kommenteeris Daana, kui nad loomale järgi läksid.

Operatsiooni teostanud arst Irina kinnitas, et loomaga on kõik korras, ning andis juhised, kuidas kodus haava ravida, ning rohtusid manustada.

Nad tasusid arve summas 364,78€, võtsid oma lemmiku ning suunduti koju.

"Koju jõudes oli Jordanil külmavärinad, kuid nagu haiglast raviarst Irina kinnitas, siis see on tavapärane, ning sammuti kinnitas seda, temaga kaasa antud dokument. Panime talle ümber tekikese, veekausi lähedale ning hoidsime teda oma lähedal," jätkas Daana.

"Samal õhtul kell 22.44 märkasin Jordanil kõhul suurt tumedat laiku. Edastasin kohe e-kirja PetCitysse, lisasin foto, ning soovisin teada, kas see on normaalne."

Raviarst Irina kinnitas, et see on täiesti normaalne, tegu on hematoomiga, mis koe traumeerimisel ikka operatsiooni ajal juhtub. Arst ütles ka, et kui see pole nädala jooksul kadunud, siis tuleks temaga uuesti ühendust võtta.

Järgnevate päevade jooksul läks hematoom järjest suuremaks ja suuremaks, aga iga pärimise peale ütles arst, et see on normaalne ja lähen nädala möödudes üle.

"Aga pühapäeva vastu esmaspäeva ööd läks asi hullemaks, Jordan käitus imelikult, eritas tumedat väljaheidet. Helistasime kliinikusse, öeldi, et see on normaalne. Kõigest hoolimata oli ka Jordan rõõmsameelne!"

Olukord tundus paremaks minevat, kui äkitselt teisipäeval 14.04.2020 hakkas Jordan tagumikust uuesti tumedat vedelikku eritama. Daana helistas kohe PetCitysse, kus nad palusid koera jälgida ja vajadusel neile näidata tooma.

"Kuna olukord tundus hull sõitsime loomakesega PetCitysse, antud hetkel tuli koera tagumist juba täiesti punast verd. Olime täielikus paanikas...."

"Istusin temaga seal kliiniku ooteruumis, ootasin arsti. Arst nimega David saabus umbes 20 minuti pärast. Jordan värises, verine ja segaduses. Mina ei teadnud enam, mida teha, kuidas käituda. David võttis Jordani, katsus teda. Ütles, et kõik on korras," kirjeldas Daana olukorda ja lisas, et arsti sõnul on selline asi väikeste koerte puhul normaalne.

Arst ütles, et koer on vedelikku kaotanud ning nad peaksid talle ravimeid manustama ehk peab ta ööseks sinna jääma. Daana pidi saama veel õhtul arstilt kõne, aga pool kümme ei olnud seda tulnud.

Õhtul helistas ta ise, Davidit enam ei olnud, aga kõnele vastas keegi, kelle nime Daana ei mäleta, kuid ta oli leedulanna, kes kinnitas, et ta on koera juures.

Arst ütles, et Jordan saab ravimeid ning vedelikku. Koer on rõõmsameelne ning ohtu ei ole. Lubati neile hommikul helistada ning teavitada, kuidas loomake end tunneb.

Järgmisel hommikul, aga saadi kõne väga halbade uudistega.

"Esimene kõne oli meile tulnud kell 7:44. Mina helistasin tagasi 9 paiku hommikul. Leedulanna hakkas kohe kiirelt ja segadelt rääkima. Peatasin ta kurjal toonil... KÜSISIN KAS JORDAN ON ELUS??? Vastus: Kahjuks ei!"

"Ta jätkas rääkimist, täiesti arusaamatu jutt, ma ei suutnud teda kuulata. Pisarad voolasid ja ei teadnud, mida teha ning kuidas käituda. Jooksin siis magamistuppa. Pisarad lendasid, karjusin JORDAN ON SURNUD."

Abikaasa Sten-Erik imestas juhtunud üle ja kohe tormati loomakliinikusse, kaasas ka nende 5-aastane poeg.

Kliinikus nõuti infot nende lemmikuga juhtunu kohta. Kliinikus said nad jutule sama leedulannast arstiga, kellega telefonis oli räägitud. Temalt nõuti dokumente ja haiguslugu, kus pika keerutamise järel öeldi, et seda ei saa, dokumentidega läheb aega.

Pere oli nõus ootama, leedukast arst saadeti minema ja veerand tundi hiljem liitus nendega kliiniku esindaja. Ka kliiniku esindaja Kätlin ei tahtnud dokumente välja anda ega ka nende surnud lemmikut.

"Lisaks kinnitas Kätlin L. (Eesti Veterinaaria Kliinikum OÜ), et ei olegi kuidagi normaalne, et arstid ei helistanud meile öösel, kui Jordanil hakkas halvel ning miks ei reageerinud loomaarstid tõsiselt meie e-kirjadele, ning sellele kui Jordani haiglasse tõime. Ta kinnitas, et veritsus tagumikust ei saanud olla kuidagi normaalne. Ning sellele oleks loomaarst David pidama reageerima tõsiselt," rääkis Daana.

Pika arutelu peale lubati vastavad dokumendid esitada 20. aprillil.

"Kätlin ei osanud vastust anda, mis juhtus meie koeraga, miks meile ei helistatud, miks ei suhtunud kõik kolm loomaarsti, kes Jordaniga tegelesid, tema olukorda tõsiselt. Ning siis lõpuks toodi meile meie elutu kutsu!"

"Ta oli pandud rätiku sisse. Isegi tema kaelarihma, mis oli tal haiglasse viies kaelas, seda me tagasi ei saanud. Lahkusime haiglast, meie kutsu, meie pisike kutsu, veel 10.04 täiesti terve, oli nüüd surnud, täiesti ja kõva, silmad olid avatud. Issand see oli nii jube!"

Kliinik oli pakkunud perele, et maksab koera lahkamise kinni, aga nad keeldusid, kuna ei soovinud, et kliinikust keegi enam nende koera lahti lõikaks.

"Mis kuradi pärast ma peaks laskma oma lemmiku veel lahti lõigata... See teda tagasi too!"

Koer otsustati maha matta kohta, kus ta tundis end alati õnnelikult.

Daana kirjutas Facebooki loo lõpus, et tahab PetCity käest kõiki dokumente viie päeva jooksul, et nad saaksid teada, mis nende koeraga juhtus.

"Võtke vastutus, väljastage meile dokumendid ning meie koera kaelarihm," nõudis Daana Suun-Jantson.

Pet City kliiniku tegevjuht Jürgen Mitt avaldab kaastunnet perekonnale. "Kahjuks suri koer tõepoolest meie kliinikus. Avaldame kliiniku poolt veelkord kaastunnet – kalli ja armastatud pereliikme surm on alati raske, eriti kui see on nii ootamatu. Tunneme Jordani perele südamest kaasa. Püüdsime küll Jordani perekonda veenda lahangu vajalikkuses, et teada saada, mis siis ikkagi koerakese surma põhjustas, olime ka valmis ise kinni maksma sõltumatute ekspertide läbi viidava lahangu Tartu Maaülikooli loomakliinikus, ent Jordani pere ei pidanud seda vajalikuks. Meil on väga kahju Jordani surma pärast."