Kuidas saada aru, et sinu last küberkiusatakse?
Küberkiusamine tähendab teise lapse või täiskasvanu pilkamist, solvamist või ähvardamist erinevates digikeskkondades. Enamus lapsi ei taha sellisest käitumisest kuhugi teatada, seetõttu võib kiusaja pahatihti pikalt karistamatult tegutseda.
Küberkiusamise käigus võidakse saata mõnitavaid SMSe või e-kirju, levitada sotsiaalmeedias tobedaid kuulujutte või isiklikke pilte, mida kiusatav ise avalikult ei postitaks. Kiusajad on läinud ka nii kaugele, et luuakse võltskontosid sotsiaalmeediasse või eraldi keskkondi, mille kaudu kiusatavat rünnata ja maha teha. Küberkiusamise levikule aitab kaasa ka kiusajate suhtelise anonüümsuse tunne netikeskkondades.
Millised on ohumärgid?
1. Laps on pärast seadmetes veedetud aega silmnähtavalt ärritunud.
2. Ajakasutuse muutus: laps veedab kas tavalisest rohkem aega netis või ei käi seal enam üldse.
3. Katkestab koheselt oma tegevused seadmetes, kui vanem mööda kõnnib.
4. Laps on muutunud üldisemalt tujukaks, tema käitumine on selgelt muutunud.
5. Lapsel on tekkinud raskused magama jäämisega, tal pole söögiisu.
6. Laps kaebab pidevalt kehva enesetunnet, kurdab pea- või kõhuvalu üle, mida enne polnud.
Mida teha? Võimalikust kiusamisest ja sellisest ohust üldisemalt tasub lapsega rääkida ka siis, kui otseseid ohumärke veel polegi. Laps peab olema teadlik küberkiusamise ohtudest ja enese kaitsmise võimalustest.
Kiusamisvastase keskkonna suurimjulgus.ee loonud Telia Eesti toetustegevuste juht Elo Võrk nentis, et praegune aeg isoleeerituses paneb kõiki keerulisse olukorda, milles pole kunagi varem oldud. „Lapsed on veelgi rohkem sotsiaalmeedias, õpetajad ei saa näost näkku lastega kohtuda, et tunnetada ära olukordi, mis vajavad sekkumist. Kiusamine internetis on muutunud veelgi varjatumaks ja see ei pruugi alati olla seotud kellegi pideva solvamisega,“ selgitas Võrk. „Järjest rohkem toimub tagarääkimist kinnistes gruppides, kellegi teadlikku ignoreerimist ja gruppidest väljajätmist. Neid olukordi on meil raske täiskasvanuna märgata. Parim, mida me teha saame on lapsega avatult suhelda ja küsida iga päev üks lihtne küsimus: „Kuidas sul täna internetis läks?“.“
Küberkiusamise ohvriks langenu on arusaadavalt väga haavatavas seisundis, seega ole lapsega rääkides ettevaatlik ja õrn. Alustuseks lihtsalt kuula teda, ära hakka kohut mõistma, süüdistama või üritama kohe olukorda lahendada. Kinnita talle, et oled valmis alati teda kuulama ega piira tema seadmete kasutusaega. Viimast kardavad paljud lapsed, et see võib olla tagajärg, kui nad küberkiusamisest räägivad.
Kui laps on valmis juhtunust juba rohkem rääkima, julgusta teda salvestama või välja printima näiteid solvavast käitumisest, sest neid võib vaja minna juhul, kui kiusamine peaks minema hullemaks ja vaja on astuda ametlikke samme. Arukas on üle vaadata oma lapse sotsiaalmeedia kontode privaatsussätted ja vajadusel tõhustada neid. Kindlasti kasutage tugevaid salasõnu, mis on pikad ja sisaldavad nii suuri ja väikeseid tähti kui ka numbreid.
Kui kiusamise kohta on tõendid olemas, raporteeri sellest. See võib kiusajale mõjuda vägagi distsiplineerivalt. Võimalus on pöörduda veebikonstaablite poole www.politsei.ee/et/veebikonstaablid.
Politseikapten Maarja Punak ütles, et küberkiusamine on igas vanusegrupis suur murekoht, kuid just noorte puhul on oluline, et neil oleks teada, kuidas ja kellelt abi küsida. “Ennekõike on siin oluline roll lapsevanemal ja praegu rohkem kui kunagi varem, sest nüüd ei ole lapsel enam teisi täiskasvanuid, kelle poole enda murega pöörduda. Kuna suhtlemised toimuvad kinnistes gruppides ja äppides, millest vanemal ei ole aimugi, siis on oluline anda lapsele teada, et vanem tunneb tema käekäigu ja tegemiste vastu huvi ja on valmis sekkuma ka juhtumites, mis toimuvad veebis,” rääkis Punak, lisades, et kindlasti ei tohi vesteldes jätta puudutamata ka kiusajaks olemise teemat, kuna see üllatab lapsevanemaid isegi rohkem kui asjaolu, et nende last keegi teine kiusas.
Kiusajana kvalifitseeruv isik ei pea olema sugugi lapsele tuttav. Näiteks Lastekaitse Liit soovitab lapsele selgitada, milliseid riske võib kaasa tuua suhtlemine võõraga. Netis uute mängude leidmisel ja nendega liitumisel võivad lapsed leida uusi sõpru, keda nad ei tunne. Nii mõnigi kord võib see viia kontaktini ebameeldiva isikuga, kes võib hakata last mõjutama omakasupüüdlikul eesmärgil, saates talle näiteks kohatuid pilte või ähvardava sisuga sõnumeid.
Nõu ja abi saab ka www.suurimjulgus.ee, tasuta lasteabitelefonilt 116111 või veebilehelt www.lasteabi.ee.
