Tallinn Music Week korraldaja Helen Sildna: teeme valitsusele ettepaneku kolmes faasis ürituste korraldamise taastamiseks
Kuigi Eesti kultuuriruumis valitseb ürituste korraldamise osas suur teadmatus, siis on Tallinn Music Week korraldaja Helen Sildna edasise osas optimistlik.
Kuna praegu täpselt ei ole tead, kas ja kus midagi toimub, siis on artistidega kokkulepete tegemine keeruline. Sildna sõnas, et nendel õnnestus oma üritus märtsist augustisse lükata. Partneritele ja artistidele anti sellest teada kaks nädalat varem.
"Viiruse uudis oli juba jaanuarist õhus. Just välisartistid olid kahtleval seisukohal. Nad ei olnud endale lennupileteid ostnud ja ootasid lõpliku otsust, kas kõik ikka plaanipäraselt toimub. Oli neid, kes olid kulutusi teinud, ja ka neid, kes tänu kahenädalasele etteteatamisele suutsid plaane ringi teha," rääkis Sildna.
Tallinn Music Week oli üks esimesi, kes enda ürituse edasi lükkas, ja tänu sellele suutsid nad augustiks taastada 90 protsenti algsest programmist.
Pärast seda, kui Tallinn Music Week teatas esmakordselt ürituse edasilükkumisest, siis soovisid paljud juba pileti soetanud inimesed raha tagasi. Iga soovijaga räägiti eraldi ning lõpuks suudeti neid nii palju ümber veenda, et vaid 10% piletiraha tagasi soovinud inimestest seda ka said.
Uue informatsiooni kohaselt ei tohi Eestis suve lõpuni suurüritusi korralda, mis tähendab, et TMW-i võib oodata veel üks edasilükkamine. Kuigi näiteks juunikuised üritused on tulnud kalendris liigutada, siis on Sildna optimistlik, et nemad enda augusti kuupäevasid muutma ei pea.
Umbes nädal tagasi oli ürituste korraldajal ka vestlus kultuuriministriga, kus kõik said oma muresid väljendada. Nad leppisid kokku, et kõik esitavad oma tegevusstsenaariumid. Valituse poolt pakutud kriisist väljumise strateegia on üldraamistik, mille järel sündmuskorraldus valdkond pakub välja kolmesammulised stsenaariumid, et näha, kuidas nende sündmus sobib sellesse raamistikku.
Helen Sildna ütleb, et raamistikku kuulub ka rahvaarvu numbrid, mis on tema arvates sellest kõige tundlikum osa. Eestis ei ole neid numbreid veel välja öeldud ja erinevates riikides on numbrid erinevad.
Hispaania näiteks on teatanud, et alates juunist on tuhande inimesega üritused lubatud. Taanis on lubatud viiesaja osalisega sündmused.
"Me esitame täna raamistik-ettepaneku, mis näeb ette kolme faasi. Faas 1 on ettevaatlikus. Kuna valitsus otsustas, et jumalateenistused on lubatud, siis me mõtlesime, et kuni 50 inimeselised rahvakogunemised ei saa ju olla ohtlikumad," leidis Sildna.
Koostöös terviseametiga lepiti kokku, et eraldi on märgitud sise- ja välisruumid, sest siseruumides on oht nakkuseks suurem ning väljas saab 2+2 reeglist kinni pidada. Esimeses faasis on publiku arv sees 50 ja väljas 100.
Teises faasis on siseruumides paarsada inimest ja väljas, vabas õhus rohkem.
Kolmandas faasis, mille eelduseks on COVID-19 viiruse täielik kadumine ehk kahe nädala jooksul pole Eestis registreeritud ühtegi uut positiivset viirusjuhtumit, on kõik vanaviisi.
Helen Sildna rõhutab, et praegu on tegu siiski vaid ettepanekuga, otsuse teeb valitsus.
Kõige aluseks on sündmuse definitsioon. "Sündmuse all me mõistame piiritletud inimhulga kogunemist ühel konkreetsel territooriumil," sõnas Sildna.
Kui sündmuskorraldajate ettepanek vastu võetakse, siis annab see lähitulevikus toimuvate ürituste korraldajatel võimaluse plaane ümber teha. Kui kaalul on sündmuse toimumine, siis Sildna sõnul kaaluvad ürituste korraldajad plaanide ümbertegemist. Selleks tuleb mõelda, kuidas rahvas üksteisest eraldada, mõtlema peab ka toitlustuse ja muude teenuste pakkumise võimaluste peale turvaliselt.
Helen Sildna pakkus valitusele välja, et edaspidi ei räägitaks asjades üldmõistetega nagu "suurüritus", vaid konkreetsest rahvaarvust. Sellega on asi paljudele selgem.
