"Mul olid suured nõrkusehood. Kui hommikul ärkasin, jäin veel voodisse poolunne. Kuigi näitasin arstile roosat laiku rinnal, ei kirjutatud mulle rohtusid. Mulle öeldi, et ma ei kannata ravimeid. Kui läksin teist korda abi saama, oli rind juba üleni roosa. Paraku kirjutati mulle hoopis kuuldeaparaat ja öeldi, et see teeb pea paremaks," räägib diiva.

Nii elas Eve terve suve ja sügise. Ta ütleb, et tuli ette päevi, mil ta ei tõusnudki voodist, sest jõud oli otsakorral. "Kord tundsin end nii halvasti, et arvasin, et nüüd lähen küll ära. Pea pidevalt kumises otsas ja nõrkushood olid väljakannatamatud.

"Alles 1. novembril hakkas tunneli lõpust valgus paistma. Nimelt läks Eve nahaarsti juurde oma sünnimärki kontrollima ja näitas muu seas ka rinda, mis oli senini üleni roosa. Nahaarst kutsus kõrvalkabinettidest teised meedikud Evet vaatama ja oli pahane, et ta polnud varem ravi saanud. Doktor kirjutas kohe Evele ravimi välja ja soovitas tal esimese tableti sisse võtta juba apteegis. Kõigest mõni päev hiljem tundis Eve kergendust – enesetunne läks paremaks. Pool aastat, mis ta puukborrelioosiga elas, tekitavat temas siiani külmavärinaid. Tema kaal langes haiguse põdemise ajal 52 kilole.