"Kuna minu keskkooliaja lõpul Eestis veel filmikooli polnud ja Moskvas taheti meiesuguste iseseisvust ihkavate tüüpide jaoks õppimiseks juba dollareid, püüdsin muidugi ka lavakasse saada. Noh, kes mind tunnevad – selle kõnekiiruse ja diktsiooniga kaugele ei jõua... Ometi jõudsin ma kahe korraga viimasesse vooru ja jäin täpselt joone alla. Filmikooli eksamitel paari aasta pärast olin aga esimeste hulgas sees," meenutab ta.