Urmas E. Liiv hädas bussifirmaga: kas peaks jälgima eeskirju või kainet mõistust?
Režissöör Urmas Eero Liiv jagas sotsiaalmeedias enda ebameeldivat kogemust bussifirmaga, kes eeskirju järgides keeldus teda sobivas peatuses maha panemast.
Urmas E. Liiv jagas Facebookis teisipäeval toimunud intsidenti, kus bussijuhi liiga jäik reeglitest kinni pidamine sundis režissööri maakoju saamiseks pikalt kõndima.
Intsident toimus Tallinn-Narva maanteel bussiliinil, mis peaks niigi tegema vajaminevaid peatuseid. Liiv selgitas, et tema maakodu asub niivõrd tundmatus kohas, et seal peatub vaid üks buss päevas, ning et enamasti ta ostab pileti järgmisesse peatusesse, mis on umbes kolm kilomeetri kaugemal.
Liiv sõnas, et mõnikord ta küsib bussijuhilt, kas tal on võimalik varem maha minna. Alati ta seda ei tee, sest kui bussis on palju rahvast või kui ilm on hea, siis ta võib selle kolm kilomeetrit ka kõndida.
Nüüdse eriolukorra tõttu oli bussis peale tema veel seitse reisijat. Liiv küsis juba Tallinnas, enne bussile astumist, kas tal on võimatud soovitud kohas maha saada, aga talle öeldi ei.
Põhjus: eeskirjad ei luba.
Liivile lähenes bussil ka üks proua, kes palus sellest probleemist televisioonis ka rääkida. Režissööri jaoks oli olukord ebamugav, sest talle ei meeldi jätta muljet justkui ta "staaritseks".
Urmas E. Liiv helistas selle peale nii maanteeametisse kui bussifirmasse, kus talle igal pool öeldi, et eeskirjad ei luba bussil varem peatuda.
Bussifirmasse helistades ei saanud Liiv kõige parema suhtumise osaliseks. "Vastu võtab naisterahvas, kellega on väga raske suhelda, sest pralleelselt meie vestlusega mängib mingi muusika. Ma küsin, et äkki saaks selle mussi välja lülitada. Vastuseks tuleb pahane vastus, et talle helistatakse teisel telefonil sisse, aga ta peab minuga jahmerdama," kirjeldas Liiv.
"Kuulnud ära kogu situatsiooni, annab ta õiguse bussijuhile, sest kui buss peatub liinivälises peatuses, siis ei tea autojuhid seda oodata ja võib juhtuda õnnetus. Minu märkusele, et ma räägin eksisteerivast bussipeatusest, kordab ta sama joru veel korra," lisas ta.
Bussi sõitma hakates selgub, et liinil on neli kohustuslikku peatust, kus buss aga ei peatu, kuna keegi ei taha peale ega maha minna. "Seega poleks minu soovitud peatus liini ajagraafikule mingit kahjulikku mõju avaldanud," leiab Liiv.
Urmas E. Liiv imestab selle kõige peale, miks jälgitakse nii jäigalt eeskirju ja ei kasutata kainet mõistust.
"Kes on need ametnikud ja eeskirjade välja higistajad, kes tahavad ära reguleerida absoluutselt kõik. Miks nad seda teevad ja millisel planeedil elavad? Maanteeamet ja bussifirmad!" küsib ja vastab Liiv.
Teel maakoju sai Liiv jutule eelnevalt mainitud vabaprouaga, kes "kogu allesjäänud tee jutustas ta neid [lugusid] mulle lootusrikka ning peaaegu vandeseltslasliku sosinaga."
Bussifirmat Liiv mainida ei taha, sest Liiv leiab, et probleem on üldisem.
Kroonika pöördus kommentaari saamiseks ka Maanteeameti poole. Maanteeameti ühistranspordi järelevalve talituse juhataja Ahto Pahk sõnas: "Iga kommertsliini puhul otsustab vedaja oma äranägemise järgi, kus ta liinil peatust teha soovib. Need peatused lisatakse sõiduplaani ning siis taotletakse liini teenindamiseks liiniluba. Kui vedaja on oma otsuse teinud, siis kehtiva korra järgi on ta kohustatud sellest ka kinni pidama."
Ta lisas: "Kui on reisijaid, kes soovivad liinile jäävas, kuid sõiduplaanis mitteolevas peatuses väljuda, siis selleks on mõistlik teha konkreetsele vedajale ettepanek, kes otsustab, kas peatus lisatakse. Kommertsliinide puhul puudub Maanteeametil õigus kohustada vedajat peatust sõiduplaani lisama."
