Üks suur kriitika, mida Anita Sibul on oma tegevuse juures saanud, on suhkruissid ja tema soov leida endale rahakas mees. Seda nähakse justkui prostitutsioonina, kus naine läheb lihtsa elu peale end müües ja viitsimata ise tööd teha.

Anita aga olukorda nii ei näe.

"See on hästi huvitav, kuidas naisi golddiggeriteks (kullakaevaja) kutsutakse. Sellel on kaks aspekti. Kui me räägime suhete koha pealt, siis ma ütlen ausalt – ma tahangi edukat meest. Ma tahan olla edukate inimeste ümber. Ma tahan olla nendega koos, sest see aitab ka mind, see aitab mul püsida selles meeleseisundis. See ongi see, kuhu ma ka ise pürgin. Ma ei ole selle pärast halvem inimene," sõnas Anita.

"Sellele vastukaaluks ma ütlen, et mehed vaatavad väga tihti naisi nende välimuse põhjal. Ja seda ei kasutata meeste vastu solvanguna," lisas ta.

Anita Sibul tõi veel näiteid topeltstandardite kohta. Nimelt, kui mees saavutab midagi ja on edukas, siis ei ütle selle kohta keegi midagi. Aga kui naine saab edukaks, siis ei usu keegi, et ta selle ise saavutas.

"Kui selle peale mõelda, siis kes ei tahaks endale edukat naist või meest," küsis Anita. "Kogu selle teema puhul, mulle tundub, on väärarusaam, et keegi ongi ainult raha peale väljas. Kui inimene on edukas, siis järelikult tahetakse teda vaid tema raha pärast. Mis ei ole üldse tõsi. Mina küll ei suudaks koos olla inimesega, kellega mul ei oleks koos ühtegi sama huvi, meile ei meeldi samad asjad, me mõtleme ristivastupidi," selgitas Anita.

"See, et ma tahan olla eduka inimesega koos, see ei tähenda, et armastust seal üldse enam ei ole. On mõlemad ja on võimalik leida see mees või naine, kes pakub mõlemat," lisas ta.

Rääkides edukatest meestest, kes tihti võtavad endale ühes eluetapis noorema naise, ütles Anita, et ta ei välista, et tema võib tulevikus see naine olla.

Paljud kriitikud näevad Anita puhul vaid ilusat nägu, kes tegeleb sotsiaalmeedias enda ülesmukkimisega. Siis ongi kergem teda kritiseerida ja öelda, et rikas mees ei taha endale naist, kes ei oska ise raha teenida ega süüa teha.

Anita leiab, et söögitegemise oskus pole tänapäeval enam nii oluline, sest saab väljas süüa või toitu tellida, ning kõik raha, mis tal praegu on, selle on ta endale ise teeninud.