7 seni teadmata fakti ülipopulaarsest animatsioonist “Lumekuninganna II“
2019. aastal jõudis kinolinadele kõigi väikeste filmifännide armastatud ja mitmeid tunnustusi ja Oscareid pälvinud “Lumekuninganna ja igavese talve” (Frozen) järg, kus saame aimu printsesside Elsa ja Anna uusimatest kangelastegudest ja vahvatest sekeldustest. Tegemist on Disney viiekümne kaheksanda filmiga.
Oma hääle eestikeelsetele tegelastele andsid Hele Kõrve (Anna), Hanna-Liina Võsa (Elsa), Kaspar Velberg (Kristoff), Karol Kuntsel (Olaf) jpt.
Nüüd jõudis kauaoodatud filmijärg eestikeelse pealelugemisega ka Baltikumi voogedastusplatvormile Go3: https://go3.tv/tvod/lumekuninganna-ii-elsa-ja-anna-uued-seiklused,vod-1694962, kus kõik suured ja väikesed Disney-austajad seda söögi alla ja söögi peale nautida saavad.
Selle puhul leidsime mõned vahvad faktid filmi valmimisest, mis nii mõndagi meist kindlasti üllatavad.
1.Põhiline, mis filmi loojaid ja produtsente “Lumekuningannat ja igavest talve II” üllitama innustas, oli sama küsimus, mida pea igas intervjuus asjaosalistelt küsiti: “Kust Elsa oma võimed sai?”. Seekordse linateose rõhk ongi printsesside, esmajärjekorras Elsa taustalool.
2.“Lumekuninganna ja igavene talv II: Elsa ja Anna uued seiklused” on tegelikult esimene film, mis on loodud järjeks mõnele varasemale Disney printsessifilmile.
3.Režissöörid Chris Buck ja Jennifer Lee on öelnud, et printsessid Anna ja Elsa esindavad filmis kahe erineva narratiivi arhetüüpseid tegelasi. Annal on klassikalise muinasjututegelase omadused nagu optimism ja armastus-võidab-kõik-filosoofia; Elsa oma üleloomulike võimetega esindab aga kõike müütilist ja tal tuleb rinda pista sellise filosoofilise ideega nagu saatus.
4.Filmi produtsendid ja lavastajad võtsid ette reisi, kus käisid läbi nii Soomest kui Norrast, et teoseks inspiratsiooni ammutada.
5.“Lumekuninganna ja igavese talve” teises osas on suur roll Skandinaavia põlisrahvastel, põhiliselt saamidel. Et kindlustada nende vääriline, austav, elutruu ja võimalikult vähe kedagi kultuuriliselt riivav portreteerimine, allkirjastas Disney saami juhtidega isegi sellesisulise lepingu.
6.Elsa hobuse Nokki animeerimine ja eriefektide loomine võttis teose loomingulisel meeskonnal aega ligi kuus kuud ning selle kallal töötas üliintensiivselt ligi pool tosinat animaatorit.
7.Eesti keeles kehastab armsat talupoeg Kristoffi Kaspar Velberg, originaalis on oma hääle tegelasele andnud aga Broadway megastaar ja kahe Tony-auhinna laureaat Jonathan Groff. Tegelasel on uues filmis laul, mille nimi inglise keeles on “Lost in the Woods” (ek. “Metsa kadunud”), kus taustalauljateks on tal temaga metsas ühes kappavad põhjapõdrad. Tegelikult laulis Groff taustahääled samuti ise ning väidetavalt oli erinevaid hääli selleks üheks lauluks vaja salvestada lausa 18.
