Los Angeleses elav muusikamänedžer Renee Meriste: rahutustele tulevad esimesena kohale vargad, kes sõidavad ilusate autodega

Los Angeleses elav ettevõtja ja muusikamänedžer Renee Meriste elab "inglite linnas" rahutuste ja märatsemise keskel. Meriste võttis seda aega rahulikult ja näeb tunneli lõpus valgust.

Los Angeleses elav Renee Meriste jagas Retro FMi hommikuprogrammis Rauno Märksile muljeid sealsest elust. Ta tõi välja, et paljud generatsioonid tahavad öelda, et nemad elasid just kõige raskemal ja hullemal ajal, et pärast võidukalt teatada, kuidas nad selle üle elasid.

"Mul on seitsmekümne ja kaheksakümne aastased tuttavad, kes ütlesid, kui see märatsemine pihta hakkas, et pole hullu, küll see viie kuni seitse päeva, maksimum kümne päeva pärast üle läheb. Ja nii läkski," ütles Meriste.

Ta lisas: "Võib ju paanikasse minna, nagu siin osad läksid, et kell kuus peab kodus olema ja nüüd Ameerika lõppeb. Tegelikult saab ajaloost õppida. Kui saab mööda see varastamise osa, siis algab rahulik protest, kus inimesed lähevad peredega, kõik saavad omavahel läbi juba ja see hakkab ühendama. Kui sa seda juba ajaloost tead, siis on kõik hästi. Aga inimego on see, mis hakkab mõtlema, et kõik on õudne."

Pühapäeval oli Los Angeleses 50 000 inimesest koosnev protest ja nüüd ollakse juba liikumisfaasis. Sealsete eestlastega rääkides on väga hea endal tuua paralleele. Kui 1990. aastal toimus Toompea ründamine, siis see kiirendas Eesti vabaks saamist.

"Kui me võtame 2007, kui toimus pronkssõduri ründamine, siis sai Eesti küberneetikas tugevamaks. Tegelikult need olukorrad liidavad. Nad toovad esile mingid ühiskonna nõrgad küljed, mis siis hakkavad vaikselt lahenema. Need ei lahene üleöö, sest seaduseid ei teha üleöö ümber. Aga need hakkavad lahenema," sõnas Meriste.

Hirmu ei ole Renee Meriste Los Angeleses rahutuste ajal elades tundnud. Mässamise esimestel päevadel on näha, kuidas esimesena tulevad välja vargad, kes vaatavad välja peene linnaosa, kus seda teha. Kui videoklippe vaadata, siis tulevad need inimesed kohale ilusate autodega. Nemad ei ole demonstrandid.

"Kõige suurem viga, mida kohalik ja maailma meedia teeb, on näidata, et need on samad inimesed. Aga ei ole. Need, kes tulevad varastama, on täiesti teised inimesed. Ja kolmas grupp seal vahel on agitaatorid, kes esindavad kellegi huve. Nemad võivad olla küll palgalised," tõi Meriste välja.

Eestlane lisas, et agitaatorid võivad olla ka need, kes on elus palju kaotanud või kellegi tuttava on maha lastud. Nendel on mingi viha süsteemi või praeguse olukorra vastu. Nad tõmbavad kodus alkoholiga nina täis ja tõmbavad tänaval asja käima.

Meriste tõi välja, et Ameerikas on ikka ja alati protestijaid toetatud. Aga selleks, et edasiviiv jõud pääseks esile, on vaja kõik lained ära oodata. Praegused rahutused on juba kaasa toonud muutuseid, kus linnade eelarves on rohkem raha suunatud mustanahaliste ja teiste vähemuste toetuseks.

Oma elu ja tervise pärast Meriste hirmu ei tunne. See ei ole ka midagi, mille pärast Eestisse tagasi tulla. Ta ütles, et kui ta koos perega Eestisse naasebki, siis soovist seda teha, mitte hirmust Ameerikas elada.

Renee Meriste hea sõber on politseinik, kes elab praegu üle väga rasket perioodi. Ta peab oma vahetuse ajal seisma kuni kümme tundi agitaatorite ees ja kuulama nende suust kõiksugu võimalikke roppuseid enda ja oma perekonna kohta. Kui politsei siis kell seitse hommikul viimaks koju jõuab, nt tal on ka nägu paistes, kuna sai pudeliga vastu pead, siis ta saab poolteist tundi puhata, sest lastel algab kodukool ja pead ise kell üheksa juba taas tööle minema. Enne seda on veel vaja sõprade abiga selle pooleteise tunni jooksul auto üle värvida, kuhu on kirjutatud erinevad seksorganid, kelleks politseid peetakse.

Ameerika Ühendriikides on paljud inimesed vabatahtlikult tulnud ka välja ja hakanud märatsemise tagajärgi likvideerima. Põhjus, miks nt praegune generatsioon elab kõige raskemal ajal, tuleb meediast, kus kajastatakse kõike halba. Head, mida juhtub ka palju, sellest kirjutatakse vähem, sest sellele lugejad lihtsalt ei kliki.

Kõigi laamendamiste ja märatsemiste keskel, mis praegu USAs üleriigiliselt toimuvad, pole ka koroonaviirus kuhugi kadunud. Arstid ja õed postitavad internetti videoid, kus nad pisarsilmi heidavad inimestele vastutustundetut käitumist ette, et nad saavad suures nakkusohus ikkagi kokku, seda ajal kui nad pole kuu või poolteist oma pere näinud. Meriste sõnul leiavad kohalikud, et eesmärk on suurem kui koroona.

"Igas momendis peab mõlemast poolest aru saama. Nii nendest, kelle arvates on see suurem kui koroona, kui ka arstidest. Paljud arstid elavad hotellis, nad ei lähe õhtuti koju. Hotellid on andnud neile tasuta toad kasutada, et nad oleksid karantiinis ja ei nakataks kedagi. Sellised ajad tugevdavad ühiskonda. Nii meie Eesti kui mujal maailma näitega muutub ühiskond siis pigem tugevam kui nõrgemaks," ütles ta.