"Minu suved on täis suvepäevi, firmapidusid ja seltskondlikke ettevõtmisi. Viimastel aastatel olen sattunud õhtujuhina suurematesse Eesti linnadesse – Pärnusse, Tartusse, Rakverre, Kuressaarde – isegi ehk kümneid kordi," selgitas Rool.

"Hästi on meeles kahe aasta tagune suvi, augusti algus. Olin planeerinud ­ürituste juhtimist neljapäevast pühapäevani. Et sõitmist liiga palju ei oleks, ööbisin oma vanemate juures Paides. Kaks päeva olid tehtud, ja ju olin ma ikka nii väsinud, et kolmandal päeval rääkisin Pärnu inimestele, et küll teil siin Tartus on kena. See oli tuntud ehitusfirma suvepäev Pärnus, ent mina tajusin, et olen veel Tartus. Kiitsin Emajõe Ateenat, ülikoolilinna ja rääkisin läbi kogu päeva: "Tere tulemast Tartusse!" Keegi ei parandanud ka. Kui hakkasin ära minema, tuli firma pealik, tänas ja küsis, kas pidevalt Tartut mainides olin teinud nalja. Oi, kui piinlik mul oli," meenub saatejuhile.

"Järgmisel päeval viisin üritust läbi Tartus ja kõik kordus. Siis ei olnud ma veel aru saanud, et olen juba Tartus. Ikka hüüdsin mikrofoni: "Tere tulemast Pärnus­se!" Muidugi oli häbi ja palusin vabandust, aga ennekõike õppisin, et liiga kiire asukohtade vahetamine ajab pea hulluks. Nüüd kirjutan üritusi ette valmistades esimese asjana paberile, kus ma füüsiliselt olen. Isegi kui juhin üritusi Tallinnas, kirjutan suurelt "Tallinn"!"," toob Rool välja saadud õppetunni.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid