Volmerile meenus ka Vikerraadio saates "Käbi ei kuku ..." seik jaanipäevaeelsest suurest peost, mil ta kraavi kukkus ja peaaegu pöidlast ilma jäi.

"See oli luuni väljas, verd lendas," meenutas ta ja lisas, et arst õmbles peagi pöidla tagasi. "Ja siis kui ma tulin, käsi kaelas, pöial kinniseotud, üleni verine ja mitte ülearu kaine, koju, kui vanemad hakkasid tööle minema, siis sõnatult isa andis mulle vastu tatti laksu," rääkis Volmer.

Hardi sai kasvades mitme pahandusega hakkama. Üks oli ka selline, mis küündis lausa KGBni.

"Me ühel hetkel poistega keskkoolis mõtlesime, et teeme sellise aktsiooni, et portfellide asemel on kõigil papist saunakohvrid, metallnurkadega väiksed kohvrid ja õpikud seal sees. Kott on kott, eksole," rääkis Volmer.

Ta ütles, et polnud väga vahet, mis kotiga koolis käisid. "Mina maalisin sinna nitrovärviga suurte tähtedega ametliku nõukogude ühe põhiloosungi "Oleme rahu poolt". Lisaks suured lilled, 70ndatel lillelapse värk, suured lilleõied ja sinna vahele мы замир vene keeles. Sellest tuli KGB tasemel skandaal. Direktor kutsuti välja, et käib sellise loosungiga noormees teil koolis," meenutas Volmer.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena