Eesti Vabariigi valitsus kuulutas koroonaviiruses tingitud eriolukorra välja 12. märtsil. Selle tõttu pandi riigile ja rahvale peale piirangud, millega takistada viiruse levikut ja minimeerida nakatunute arv. Inimesed jäid ikka haigeks, aga paljude välisekspertide sõnul sai Eesti valitsus viiruse kontrollimisega hästi hakkama ning ohvrite arv on tunduvalt väiksem kui see oleks võinud olla.

Inimeste number üks prioriteet oli tervis. Seda ei vaidlustanud keegi. Vähemalt alguses mitte. Mida kauem inimesed eriolukorrast tingituna kodus olid, seda murelikumaks muutusid nad tulevikus osas. Millal see kõik läbi saab? Mis saab tööst? Kuidas ma arveid maksan?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles, et nagu ka teisi Euroopa riike, mõjutas COVID-19 tingitud kriis ka Eesti majandust.

Lubi sõnul oli juba kriisi alguses ehk aprillikuus ettevõtete käivetes ja kaupade ekspordis kukkumine umbes 20%. Töötute arv on eriolukorra algusega võrreldes kasvanud 15 000 võrra, kuid prognooside kohaselt see kasvab.