ARVUSTUS | Filmitäheks saamise okkalised teed

Netflixi sari "Hollywood" toob vaataja ette filmitööstuse telgitaguste kõige süngemad probleemid, millele varem pole julgetud viidata.

Kes on näinud teisi Ryan Murphy seriaale nagu "Glee", "Nip/Tuck", "American Horror Story" või "Pose", teab, et geniaalne režissöör on suutnud üllatada oma publikut igas teoses.

Seriaal jutustab loo noorest Jack Castellost (David Corenswet), kes pärast äsja lõppenud Teist Maailmasõda unistab Hollywoodis näitlejana läbi löömisest. Jack asub tööle pealtnäha tavalises bensiinijaamas, kuid kui tema boss Mr. Bowers (Dylan McDermott) selgitab talle tegelikke kohustusi, siis ei jäta see kedagi ükskõikseks.

Samal ajal, kui Jack üritab jalga Hollywoodi uste vahelt sisse saada, räägib seriaal ka tumedanahalisest näitlejannast Camillest (Laura Harrier) ja tema raskustest ihaldatud rollile ligi pääsemisel. Camille režissöörist peigmees Raymond (Darren Criss) püüab samuti läbi lüüa, müües oma filmi Hollywoodi produtsentidele. Sellega seoses tekib probleem filmi stsenaristi Archiega, kes on tumedanahaline ja kellele valged rassistlikud Hollywoodi bossid ei taha võimaldada tema tähelendu. "Hollywood" ei räägi ainult rassismist, vaid samuti homofoobiast (need käivad tavaliselt käsikäes ja on üks põhiteemadest, mida Ryan Murphy ka oma teistes edukates seriaalides on ekraanile toonud.)

Tegelikult pakub "Hollywood" veel märksa rohkem huvitavaid kõrvalteemasid, mis publiku sügavalt mõtlema peaksid panema. Selles väljendubki Ryan Murphy geniaalsus: ta oskab haarata publikut, lummata ja samas sundida kurvalt järele mõtlema ühiskonna probleemide üle.

Ekraanil saab silmatorkavas rollis näha ka "The Big Bang Theory" näitlejat Jim Parsonsit ning kuulsat Patti LuPone-i, kes kehastab suure filmistuudio omaniku naist, kellel tuleb haarata stuudio ohjad ja teha üks olulisemaid otsuseid Hollywoodi ajaloos.

Üks selle seriaali tugevustest on see, et me saame näha ja kaasa elada kõikide tegelaste probleemidele, mitte keskenduda vaid peategelasele ja tema vastasseisule vaenlasega. Siin on vaenlase rollis üks ja kindel tegelane: ühiskond. Mõneti on tegevustikku siiski ilmselt pehmendatud, tolles ajas võisid probleemid tekkida ja olla palju reljeefsemad.

Kuigi sari ei põhine faktidel, peegeldab see kindlasti tõepärast meeleolu pärast Teist Maailmasõda ja samas ka tänapäeval ikka ja jälle ette tulevaid intsidente.

Eraldi tuleks kindlasti esile tõsta castingu läbiviijat - seriaali on valitud imeilusad vana, hea klassikalise Hollywoodi näitlejate näojoontega mehed ja naised, kes sobivad sinna nagu kinnas kätte. Seriaali atmosfäär kajastub kaunilt ajastule omase toonide ja riietuse kaudu.

Nõrgemaks küljeks on natuke lihtne käsitlus loost kui muinasjutust, kus kõik läheb just nii, nagu peab, ning kõik elavad õnnelikult elu lõpuni, kuni surm nad lahutab.

Kokkuvõttes soovitaksin seriaali kõigile, kellele on südamelähedane võitlus ühiskonnaga ja neile, kes on näinud eelnevalt mainitud teisi Ryan Murphy seriaale.

Hollywood jookseb Netflixis juba 1.maist ning siiani on toodetud vaid üks hooaeg, millel on seitse osa. Pärast sarja vaatamist tekib paratamatult küsimus, kas on tulemas ka teine hooaeg? Kas seda oleks vaja ja kas meeskond oleks suuteline seda sama hästi või isegi paremini välja kandma? Kuigi paljud fännid on seda nõudnud, jättis Ryan Murphy isiklikult oma Instgrammi sellise krüptilise sõnumi: "Hollywoodi seriaal oli alguses mõeldud ainult lühiajalisena, kuid see on nii menukaks, et kõik nõuavad teist hooaega! Ma väga naudin seda edu!"

Niisiis peame jääma ootele... kuid isegi siis, kui "Hollywoodile" teist hooaega ei ole tulemas, on Ryan Murphil veel mitu väga head sarja, mis vaatamist väärivad - näiteks Netflixi äsja lisatud "Pose".