Hiljuti Kroonikale antud intervjuus rääkisid 5Miinuse liikmed, et fännidega tuleb veidraid kogemusi omajagu ette.

"Nendega on olnud tõesti nii kreisimaid kui ka rahulikumaid­ ­aegu. Mul on meeles, kui sai ise verinoor oldud ja ikka tahtsid mõnd artisti näha, autogrammi küsida ja temaga juttu rääkida. Oleme pärast kontserti seda ikka teinud," selgitas Päevakoer.

"Esimene asi, mida nad üritavad teha esiridades, on munadest kinni haarata," avalikustas Põhja Korea. "Ja-jaa, nad näpistavad munnist," nõustus temaga ka Venelane.

"Mul on siiani käel arm Pühajärve kontserdilt. Tegin fännidega patsu, aga üks tüdruk võttis käest lausa kinni ja tõmbas küünega jõhkra vao sisse. See oli poolteist kuni kaks aastat tagasi, aga arm ei ole siiani kadunud," meenus Lancelotile.

Ka Päevakoerale meenus valus kohtumine fänniga. "Sondas, kus esinesime, on hästi madal lava. Meil on lugu "Hommik" selline, kus tavaliselt kutsusin inimesi lavale. Sonda kontserdil viskasin ka särgi seljast. Ühel hetkel tundsin seljas teravat valu – üks tüdruk oli publiku seast lavale tulnud ja kõigi kümne küünega mul üle selja tõmmanud. Kupatasin ta minema, aga loo lõpus õnnestus tal veel naasta ja veel kord üle selja tõmmata. Täiesti pekkis, see oli valus – pisar tahtis silma tulla!"

Aristidele näib justkui kuuluksid nad piletiraha tõttu kohe fännide omandisse. "Eks oleme ise ka tekitanud selle stereotüübi, et meie pidudel juuakse end segi ja minnakse kaklema. Jah, meie kontserdid on pidused, aga riiukuked peavad lahkuma. Estoni on mitu korda riiukuked välja kupatanud. Lavalt näeb hästi saali," kinnitab Päevakoer, et üldiselt on neil väga toredad fännid.

"Üks näiteks valmistas meile võileivatordi ja tõi lava taha. Kuigi see oli juba kellegi käest sakutada saanud, sõime selle hea meelega ära," meenus Põhja Koreale hoopis vastupidine kogemus. "Kord saadeti mulle kast viina sünnipäevaks Tartu klubisse Tempo. Mõrnajat," tõi ka Päevakoer näite.