Viis tuhat eurot väljamõeldud sõna eest? Rita Holm nõuab teda "pedofiilitariks" kutsunult tuhandeid
(1)
Ühe sõna suur mõju
Sündmused algas 2018. aasta detsembri alguses. Seksuaalkasvataja Rita Holmi lasteaialastele suunatud õppevideo osa, kus lauldakse laulu, milles kasutati ka sõnu noku ja tussu, jõudis Facebooki gruppi "EKRE sõprade klubi". Video jagas grupis kostja Priit Kirssi sõber, kelle postituse alla kirjutas ta sõna "pedofiilitar".
Kirss ütles istungi ajal, et sõna ei olnud Holmile mõeldud, vaid sõbrale, kes postitust jagas, sooviga see eemaldada, et kolme lapse isa Kirss ei peaks seda nägema. Kostja rõhutas, et kui ta oleks tahtnud Rita Holmile halvasti öelda või teda solvata, siis ta oleks talle otse Facebooki kirjutanud.
Lisaks tehti postitus kinnisesse Facebooki gruppi, kus seda näevad vaid sinna kuuluvad kasutajad. Rita Holm pole üks nendest.
Hageja ja tema esindaja Robert Sarv tõid välja, et Priit Kirssi kommentaar oli postituse juures esimene, andes sellega teistele postitusega kokku puutujatele juba teatud eelarvamuse Rita Holmi kohta. Ja see eelarvamus oli hageja sõnul niivõrd suure kaaluga, et sellele järgnesid mõnitavad, alandavad ja solvavad kommentaarid.
Kohtus toodi välja, et kostja ei olnud kommentaari eemaldanud ka nõudekirja ja kohtukutse järel, kuid see eemaldati 22. juunil pärast samal hommikul toimunud Rita Holmi esimest istungit Einar Miksoni vastu, kus kohus määras, et Mikson peab Holmi ees avalikult vabandama ja maksma menetluskulud 840 eurot.
Solvangud algasid juba varem
Kuna tegu on tsiviilasjaga, kus nõutakse Priit Kirssilt mittevaralise kahju tekitamise eest valuraha, siis on oluline välja tuua kogu kontekst. Holm väidab, et tema tervis sai Kirssi sõnakasutuse eest kahjustada. Vastaspool väidab, et see pole sugugi võimalik.
Kuigi Priit Kirss tegi oma kommentaari 2018. aasta detsembris, siis algas sündmuste jada varem, täpsemalt sama aasta oktoobris. Rita Holm avaldas Tartu Postimehes arvamusloo "Seksuaalkasvatus alaku lasteaias". Juba sealt algas sõim ja kriitika Holmi suunal. Asi läks nii kaugele, et Tartu Postimehe peatoimetaja pidi kirjutama teise arvamusloo, kaitses Holmi. Aga solvamine jätkus.
Natuke aega hiljem noppis teema üles ERRi "Pealtnägija", kes tahtis kõigile näidata, mida Rita Holmi õpetused siiski endas kujutavad ja et need on selleks, et lapsed saaksid pedofiile ära tunda. Üheskoos mindi kaameratega lasteaeda, kus peale eelnevalt mainitud laulu räägiti seksuaalkasvatusest üldiselt. Lastele laulmist selgitas Holm sellega, et nii jääb neile uus informatsioon paremini meelde.
Holm selgitas kohtus, et sõnad tema esitatud laulule mõtles välja küll tema, aga see on kirjutatud viisile, mida kasutatakse palju Soome lasteaedades. Sõnu vahetatakse laulus vastavalt vajadusele ning lastega saab lauldes parema kontakti. "EKRE sõprade klubis" jagatud laul on kontekstist välja rebitud ja väike osa suuremast õppeprogrammist. Hageja sõnul oli nii temal kui saatemeeskonnal filmimiseks luba olemas.
"Pealtnägija" saade läks eetrisse, keegi tegi sellest kuvatõmmise ja jagas "EKRE sõprade klubis". Seal algas/jätkus solvamine ja mõnitamine. Kuna Rita Holm ise sinna gruppi ei kuulu, aga tema sõber küll, siis sõber jagas seksuaalkoolitajale sealseid kommentaare.
ERR sai nendest kommentaaridest teada ning "Pealtnägijas" teemat kajastanud Piret Järvis võttis Holmiga ühendust ja palus konteksti seletamiseks terve saatelõik Facebooki üles panna. Holm andis loa. Aga "Pealtnägija" Facebooki lehel jätkusid räiged kommentaarid, mille järel Holm palus video maha võtta ning seda ka tehti.
Kõik need kommentaarid, nagu Holm kohtus ütles, tekitasid tal terviseprobleeme ja stressi.
Väljamõeldud sõna?
"EKRE sõprade klubis" kasutas Priit Kirss sõna "pedofiilitar", mille kohta kaitsja Rene Valur väitis kohtus, et sellist sõna pole olemas ning seadis kahtluse alla väite nagu oleks konkreetselt see üks sõna Holmi tervist kahjustanud.
Robert Sarv aga väitis, et eesti keeles -tar liide tähendab nimisõnale omaduste andmist ehk pedofiiliar tähendab naissoost pedofiili. Kommentaari kahjulikkuse kohta ütles Sarv, et kui inimest pussitatakse noaga 500 korda, siis on iga noahoop valus.
Ajal, mil Priit Kirss kommentaari kirjutas, oli Tartu Postimehes avaldatud loost möödas ligi kaks kuud. Terve selle aja kirjutati solvanguid ja kritiseeriti Holmi. Holm oli nendest vähemalt osaliselt teadlik, sest see oli osaliselt põhjus, miks ta "Pealtnägija" saate otsustas teha.
Kostja pool püüdis mitmel korral kahtluse alla seada ka Rita Holmi hariduse – kas tal on üldse õigus lasteaedades seksuaalõpetust anda.
Hageja sõnul, ning kohus oli sellega nõus, Holmi haridus ei ole seotud sõna "pedofiilitar" kasutamisega, sest kellelegi ei tohiks seda sõna öelda, kui see just faktiliselt tõendatud pole. Küll aga täpsustas Holm, et tal on pikaaegne kogemus pedagoogina ja kuigi tal ametlikku haridust selles ametis pole, siis on ta läbinud kaheaastase seksuaalõppe koolituse Soomes, mille eest ta sai ka sertifikaadid, mis lubab tal rahvusvaheliselt töötada.
Mittevaralise kahju teine osa on hageja sõnul see, et Rita Holmi reputatsioon on nende solvangute tõttu Eestis langenud ja ta ei saa siin enam töötada. Ehe näide selle kohta on "Pealtnägija" saade, mis teemat kajastades ja Rita Holmi näidates langes ise suure solvangute laviini alla. Hageja sõnul ei soovi teised Holmi potentsiaalsed koostööpartnerid sama kogemuse osaks saada ja talle tööd ei paku.
Kostja ei leia, et oleks midagi valesti teinud
Kostja Priit Kirss, kes istungi ajal segas pidevalt nii kohtuniku kui hageja jutule vahele, tegi kommentaari kehaosadest rääkiva video alla. Kostja pidi kohtunikule selgitama, mis selle video juures talle ei sobinud ja mis pani ta seda kommentaari tegema.
Kirss selgitas, et video talle ei meeldinud ning see ei ole lasteaialastele kohane ja on neile ebavajalik teadmine, kuna lasteaias ei seksita ega onaneerita.
"See kõik ajas mul kopsu üle maksa. Minu põhiseaduslik õigus on lapsi kaitsta ja mul on sõnavabadus," selgitas Kirss ja lisas, et kommentaar oli signaaliks postituse teinud sõbrale, et ta selle ära kustutaks.
Kommentaari pikkus (vaid üks sõna – toim.) oli tingitud asjaolust, et tal oli olnud eelmisel päeval operatsioon ning tal ei olnud aega pikemalt kirjutada. Aga see kõik polevat oluline, kuna tegu oli niikuinii väljamõeldud sõnaga.
Kostja leiab, et hageja esindaja on kogu intsidendi suure kella külge pannes rohkem kahju tekitanud ja kogu kaasus on vaid üks suur rahateenimise viis.
"See on äriprojekt. Minu ees istuvad kaks inimest, kes tahavad raha teenida," ütles Kirss. Tema sõnul öeldakse internetis ikka halvasti, aga siis see unustatakse kiiresti ära.
Kostja sõnapruuk ja käitumine pani kohtuniku rohkem kui ühel korral Kirssile ütlema, et ta ennast väljendades ja esitades viisakam oleks. Kohtunik uuris ka, kas Kirss on valmis vabandama, aga kostja ei leia, et oleks midagi valesti teinud.
Nõutakse viis tuhat eurot
Lõppsõnade ajal tõi hageja esindaja Robert Sarv välja Kirssi üleoleva suhtumise ning ta ei ole ka pärast hagi saamist muutunud. Sarv soovis jätta kohtu otsustada, kui suur summa Rita Holmi kasuks määrata, sest see on olnud aastakümnete pikkune kohtupraktika, kuid istungi ajal käis läbi, et see summa võiks olla 5000 euro kanti.
Kostja tõi enda lõppsõna ajal välja mitu huvitavat aspekti. Tema sõnul tõendab mittevaralist kahju kaks aspekti, kuid hagejal ei olnud tõendeid kummagi kohta.
Esiteks terviseprobleemid. Rahalise nõude esitamisel on vaja tõendada oma väiteid. Kohtule tuleb esitada arstilt saadud tervisetõend halvenenud tervise kohta. Holm väidab, et tema tervis on saanud kahjustada, aga ta ei ole vajalikke dokumente kohtule esitanud. Kostja sõnul võivad hädad olla diagnoositud varem või neid üldse ei ole. Hageja ei saa tõendada, et tema tervis oleks just kostja tõttu halvenenud.
Teiseks Eestis töötamine. Rita Holm elab ja töötab Soomes. Kohtuniku küsimuse peale, millal ta kavatseb Eestisse naasta, ei osanud Holm vastata. Seega, kui Holm ei plaaninud või ei plaani Eestis töötada, siis ei saa väita, et nende kommentaaride tõttu on Eestis töötamise võimalus ära kadunud. Hageja nõue pole kostja sõnul adekvaatne, vaid lõhnab rahateenimise järgi.
Robert Sarv vastas sellele kriitikale, tuues välja, et kohtule ei saadud tervislikku olukorda tõendavaid dokumente esitada, kuna ajal, mil nemad dokumendid kätte said, oli esitamise aeg möödas. Hageja ütles ka, et tegu ei ole rahateenimise viisiga, vaid inimõiguste kaitsmisega.
Lisaks, kõik hageja poolt toodud võimalikud tööpakkumised, mis "Pealtnägija" saate põhjal ära kadusid, olid kõik teoreetilised. Ei Rita Holm ega tema esindaja ei suutnud tõendada, et see kommentaaride saaga selle olukorra põhjustas.
Facebooki tehtud kommentaare tuleks kostja sõnul sõnavabaduse kontekstis kitsamalt vaadata kui seda, mis ajalehes avaldatakse, nt Tartu Postimehes.
"Võid olla ebaviisakas, aga see ei pruugi olla au toetamine. Facebooki kinnises grupis kommenteerimine on midagi muud kui ajalehes kommenteerimine," ütles kaitsja Rene Valur.
Priit Kirss ise lisas, et kommentaari laiem mõte oli ühiskonna kaitse, anda edasi sõnum, et see ei ole teatud inimestele normaalne.
"Tehku seda lapsevanemate peale, mitte hakata kaitsetute laste peal praktikat tegema," ütles Kirss. Ta lisas, et kommentaar ei olnud suunatud Holmile ja teda tahtlikult pole soovinud solvata. Lisaks tõid nii Kirss kui Valur välja, et lasteaias filmimiseks antud luba hangiti hiljem.
Kui kõik osapooled olid sõna saanud, lõpetas kohtunik istungi. Lahend selgub 25. augustil.
