Nagu teeviidafotolt näha, viib Tartu-Põlva maanteelt kauni loodusega Kiidjärvele tee, kuhu Tartust on 37 ja Põlvast 11 kilomeetrit. Koorvere ristist tuleb keerata Tartust tulles vasakule ja Põlvast tulles paremale Kiidjärve suunas ning sõita veel 4 kilomeetrit.

Kiidjärve mõisa hooned ehitati 18. sajandi teisel poolel ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park, kus etendused toimuvad. Mõisa härrastemaja hävis 1950. aasta tulekahjus, aga säilinud on osa kõrvalhooneid, näiteks ait-kuivati.

Kiidjärve mõisa park on looduskaitse all. Looduskaitse all on ka raudtee poole suunduva maantee ääres paiknev 250 meetri pikkune pärnaallee. Pargis asub Kiidjärve raamatukogu-seltsimaja, kus on tutvumiseks välja pandud Kalmer Tennosaare isiklik arhiiv.

Mõisapargist viivad rajad järve äärde. Kiidjärve rand on otse mõisapargi kõrval. Kui etenduspäev juhtub olema päikseline ja soe, saab päeva enne õhtust muusikali veeta Kiidjärve ääres. Juuni viimastel nädalatel oli Kiidjärve rand alati rahvast täis ja järvevesi soe.

Kiidjärve külast voolab läbi Ahja jõgi ja küla piiridesse jääb koguni kolm järve: Kiidjärv, Ahja jõe paisutamisest tekkinud 54 hektari suurune Saesaare paisjärv ja Kiidjärve veskijärv.

Kiidjärve külastuskeskuse juurest algab 11,8 km pikkune matkarada Ahja jõe kallastele, kust paistavad hästi liivakivipaed Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi ja Mõsumägi. Rada kulgeb Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb ka mitu lõkkekohta ja telkimiskoht.

Saesaare paisu vett kasutab Saesaare hüdroelektrijaam, mis ehitati aastatel 1950–1952. Paisu juurest tuleb ette võtta vaid lühike jalutuskäik, et minna vaatama Suurt ja Väikest Taevaskoda. Elektrijaama paisu juures seisab lõbusõidulaev Lonny, mis sõidab sealt umbes 3 kilomeetrit ülesvoolu ja võimaldab näha liivakivipaljandeid paisjärve kallastel.

Kiidjärvel on alles ja korda tehtud vesiveski, mis on ehitatud 1914. aastal mõisale kuulunud telliskivitehases valmistatud punastest tellistest. Kindlasti tasub läbi kõndida ka Kiidjärve kuklasterada.
Just Tennosaare sünniaastal 1928 hakati läbi Kiidjärve ehitama Tartu-Petseri raudteed ja Kiidjärve rongipeatust, mis avati kolm aastat hiljem. Rongid Tartu ja Koidula piiripunkti vahel sõidavad seal praegugi ja Kiidjärvel on ka peatus.

"Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu" PILETID