Eksprokurör Steven-Hristo Evestuse teatrikogemus: vahekäigud olid inimestega täidetud, polnud paiknemise valvet, esines ka köhahoogusid
Endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus osales reedel teatrilavastuses, kus korraldajad ignoreerisid valitsuse ohutusnõudeid koroonaviiruse epideemia ajal.
Endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus käis eile Jänedal Pullitalliteatris vaatamas Gerda Kordemetsa uuslavastust "Elevandi kõrts". Külastajaid teavitatakse pileteid ostes, et etendus viiakse läbi turvaliselt ning poole saali täituvusega.
Evestuse jaoks oli kogemus teine. Ta kirjutas Facebookis, kuidas publik oli kui silgud tünnis.
"Reede õhtul Jänedal Kordemetsa uuslavastust vaadates olime mõnisada inimest tallis nagu silgud tünnis - tihedalt külg külje kõrval. Vahekäigud olid toolide ja inimestega täidetud, keegi ei tegelenud paiknemise valvega, esines ka köhahoogusid," kirjutas ta.
"Olgu mis on, aga kurb, kui harilik suveteater peenemat sorti festivalile, mis iganes motiivil nõnda karmilt ära paneb. Või on miskit, millest ma ei tea või ei saa teised aru. Igal juhul täna saabun uuesti festivalile ja otse tünnist ning kõigi selles sisalduvate ohtudega," jätkas ta ja lisas, et päev varem oli käinud ta Rakveres ühel festivalil, kus hajutamise nõuetes kinni peeti.
"Paljud huvilised jäävad sellel festivalil ja just praegu oma elamustest muide ilma, sest reeglid ei luba saalide täistäituvust," ütles Evestus.
Evestus sõnas Kroonikale, et selle loo puhul peaksime tähelepanu pöörama sellele, et kui meile eriolukorra järgselt kehtib hajutatuse nõue, siis tuleks sellest ka avalikus ruumis avalike ürituste korraldamisel kinni pidada.
"See ei ole vaid reeglite rikkumine ega vajalikele hoolsusmeetmetele käega löömine, vaid ka ebavõrdne. Suur osa lavastuste/kontsertide korraldajatest piirab publikuarvu, teeb ümberkorraldusi või lükkab üritusi aasta jagu edasi. Seega ei ole õige, kui mujal korraldajad või publikuteenindajad sellele kõigele käega löövad. Inimesed ise ei tule selle reguleerimisega toime ning seega oleks avalikus kohas vaja suunavat kätt või selget viidet," ütles Evetus.
Pole paiknemise valvamise kohustust
Kroonika pöördus kommentaari saamiseks ka lavastuse produtsendi Aarne Valmisi poole, kes ütles, et nemad hoidsid korraldamisel kõikidest reeglitest kinni. Jäneda Pulliteatri etendused täidavad eeskirju, mis lubavad saali 50% ulatuses täita. Korraldaja kohuseks on luua sellised tingimused.
"Meile teadaolevalt ei ole riik pannud avaliku ürituse korraldajatele peale paiknemise valvamise kohustust. Oleme piirdunud sõbralike vihjetega publikule, et nad hoiaksid naabriga vahet," ütles Valmis.
Valmise sõnul on probleemiks ka see, et saalis on veidike paremad ja veidike halvemad kohad, (st. otsesektor ja külgsektorid) ja inimesed ei taha kolida parematest kohtadest halvematesse kohtadesse. Seda eriti seetõttu, et Jänedale tuleb publikut suurtes bussides (st. ca 55 inimest bussis) ja väga raske on neile selgeks teha, et bussis võite kõrvuti istuda, aga saalis mitte.
"Mis puudutab teemat, et vahekäigud on inimesi täis, on pehmelt öeldes vale. 12-le trepiastmele pandi kuus tooli st. kokku kahe vahekäigu peale 12 tooli. See oli eelkõige mõeldud nendele inimestele, kes siiski soovivad veidike suuremat eraldatust naabritest," ütles Valmis.
Toole lubati liigutada vahekäigu keskele vahetult enne etenduse algust. Toolid võeti esireast, harvendades toolide paiknemist, et mõnevõrra vähendada istumise tihedust.
"Oleme publiku kindlustanud desovahenditega ja kohapeal on võimalik osta ka 1€ eest näomaske. Me ei luba saali haigustunnustega inimesi, samas ei saa me välistada kellegi köhatamist. Võin täie kindlusega öelda, et köhatamist tuleb teatris alati ette. Nii oli see aegu enne koroonat ja on ka pärast koroonat. Leian, et inimesed, kes kardavad teiste köhatamist, peaksid võtma tarvitusele näomaskid," sõnas Aarne Valmis.
