Politsei otsis 9. detsembril läbi Tiiu Järviste kodu. Tiiu sõnul oli kohal 5–8 inimest, ka tema ise istus koos järelevalvajaga korteris. Jack oli segaduses, sest kodu oli pahupidi pööratud – pärast läbiotsimist muutus koer ka ärevaks! Tiiu usub, et Jack oleks veel paar aastat rõõmsalt ringi silganud, kui tal poleks olnud tõsiseid läbielamisi: "Nad võtavad endasse, kui oled mures. Kuulevad, kui sa öösiti ei maga. Mõistavad, kui oled endast väljas. Ta ei pidanud sellele vastu."

24. detsembril käis Tiiu Jackiga jalutamas. Koju jõudes hakkas koer äkitselt karjuma. "Ma ei ole kunagi sellist südantlõhestavat häält kuulnud. Viisime ta arstile, kus selgus, et tal on närvikettaga probleeme. Ilmnes, et opereerida suudavad teda vaid kaks arsti, kuid kõik juhtus jõululaupäeval. 25. detsembril tuli halb uudis: mulle helistati, et Jackil on kordades halvem, operatsiooni korral jääb ta halvatuks ja jalutama ei hakkagi. Olin nõus teda ükskõik kuhu viima, et ta ellu jääks. Aga mu poeg, kes oli Londonist siin, ütles mulle – kas seda on vaja? Lähme ja aitame tal ära minna."

Jack suikus igavesse unne 25. detsembril. Tiiu ei unusta neid pühi: "Need oleksid kogu selles virvarris niisamagi meelde jäänud, aga nüüd... ei unune need iial."