"Tunnistan, et aasta tagasi ei näinud ma end eraldi isiksusena, veel vähem naisena, vaid ainult perekonna liikmena. Koos loodud maailma osa olid viis inimest, viis isiksust, kellel kõigil on õigus kuulata oma sisetunnet. Teistel tuleb seda austada ning vajaduse tekkides toetada, märgata. Tundsin, et ma ei saa hingata," meenutab ta.

"Nüüd, aasta hiljem olen õppinud ennast aktsepteerima sellisena, nagu olen, kõigi oma heade ja halbade omadustega," rõõmustab Heinmets.