Skandaalidest piinlike videoteni: näitlejad, kel oli filmi valmimise üle liialt suur mõjuvõim
Vin Diesel, Dwayne Johnson ja Jason Statham - "Kiired ja vihased" ("The Fast and the Furious")
Ilmneb, et neid kolme näitlejat sidusid filmide tegemise ajal kummalised lepingud. Selgub, et nende lepingutesse oli ette kirjutatud, kui palju neid ekraanil lüüa võib. Teisisõnu kõik kolm meest pidid vastu võtma üksteisega võrdse arvu lööke ja ükski neist ei tohtinud tunduda võitjana. Veider leping sundis nii stsenariste kui ka režissööre kõvasti rohkem töötama. Tuli välja mõelda, kes kellega kakleb ja kui palju kedagi näkku lüüakse.
Christian Bale - "Terminaator: Lunastus" ("Terminator Salvation", 2009)
Selle linateose tegemine küttis rohkem kirgi kui film ise. Christian Bale'i filmiti, kui ta ühe fotograafi peale vihastas, kuna viimane jalutas võtte ajal platsile. Videoklipp muutus internetis kiiresti populaarseks ja jättis oma varju alla 200 miljonit maksma läinud filmi. Tegelikult polnud see ainus märk, et Bale omas filmi üle liiga suurt kontrolli. Algselt tahtis režissöör, et Bale mängiks hoopis Marcus Wrighti rolli, kuid näitleja polnud sellest huvitatud. Lisaks mängis Bale suurt rolli stsenaariumi muutmisel enne filmivõtete algust.
David Harbour - "Hellboy - kangelane põrgust" ("Hellboy", 2004)
Filmi valmimine oli juba algusest põrgulik ja täis tuliseid vaidlusi. Pole üllatus, et filmi ei saatnud edu ja see langes kriitikute pahameele osaks. Samas selgus, et peaosatäitja David Harbourile kuulus liiga suur loominguline võim. Tema ja Ian McShane kirjutasid mitmeid kohti stsenaariumis ümber, vältides kõiki Neil Marshalli juhiseid. Lisaks polnud Harbour tihti nõus mõningaid stseene uuesti filmima ja kõndis seetõttu võtteplatsilt lihtsalt minema.
Edward Norton - "Punane draakon" ("Red Dragon", 2002)
Edward Norton on endale filmimaailmas kindla maine loonud. Pole kahtlustki, et tegu on väga andeka ja pühendunud näitlejaga, kuid tema suurimaks miinuseks on ta iseloom. Üks režissöör on Nortonit kutsunud isegi eneseimetlejast diletantiks. Täpselt sellise mõttelaadiga jalutas ta ka selle filmi võtetele. Nimelt läks mees võtteplatsile koos uue, enda kirjutatud stsenaariumiga üritades kõiki veenda, et see on algsest stsenaariumist kõvasti parem.
Arnold Schwarzenegger - "Terminaator 3: Masinate mäss" (Terminator 3: Rise of the Machines", 2003)
Peale filmisarja teise osa suurt edu polnud kahtlust, et tuleb järg. Selle valmimine kulges aga üle kivide ja kändude. Kui lõpuks stsenaarium paika saadi, siis alustati läbirääkimisi Schwarzeneggeriga. Esmalt polnud viimane nõus filmis James Cameronita kaasa tegema. Lõpuks võttis ta ikkagi pakkumise vastu. Mehele kuulus sõnaõigus peaaegu kõiges filmi juures ning temata ühtegi otsust ei tehtud.
Klaus Kinski - "Aguirre, Jumala viha" ("The Wrath of God", 1972)
Tegu on kinoajaloo ühe kuulsaima vaidlusega näitleja ja režissööri vahel. Klaus Kinski ja Werner Herzogi suhe polnud eriti soe. Mõlemal oli kindel visioon Kinski mängitavast karakterist. Kuna Herzog kujutles karakterit rahuliku ja vaoshoituna, aga Kinski nägi karakterit märatseva hulluna, olid tülid võtteplatsil vältimatud.
Johnny Depp - "Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" ("Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl", 2003)
Mõnikord on hea, kui näitlejatel on filmi valmistamise protsessis rohkem sõnaõigust. Nimelt ei kuulanud Depp absoluutselt filmitegijaid, kui viimased käskisid tal loobuda aktsendist, mille ta enda karakterile loonud oli. Depp on öelnud, et ta oli valmis vallandamiseks, kuna teadis, et Disney vihkab teda. Lisaks aktsendile tegi Depp võtetel veel erinevaid asju, mida ta uskus enda karakterile sobivad olevat. Produtsendid olid mures, et film ebaõnnestub, kuid nad eksisid. Linateos võitis vaatajate südamed ja osutus suureks hitiks.
Marlon Brando - "Tänapäeva apokalüpsis" ("Apocalypse Now", 1979)
Brandol polnud võtteplatsile jõudes režissöör Francis Ford Coppolaga just kõige soojemad suhted. Brando oli ülekaaluline ja eiras peaaegu kõiki Coppola soove. Ta pidas karakterit enda omaks ega vaevunud isegi enda ridu pähe õppima. Lisaks oli tal veel filmitegijatele nimekiri nõudmisi. Näiteks soovis mees, et ei peaks võtetel Dennis Hopperiga kokku puutuma, kuna neil on palju erimeelsusi. See tähendas, et stseene, kus mehed pidid koos olema, filmiti erinevatel päevadel. Brandole jäi ka viimane sõna enda karakteri riietuse kohta. Kõigest hoolimata tuli välja suurepärane film.
Edward Norton - "Uskumatu Hulk" ("The Incredible Hulk", 2008)
Väidetavalt muutis Norton filmi stsenaariumit ja mõjutas ka järeltöötlust. Nortoni sõnul sekkus ta, kuna tahtis filmile paremat stsenaariumit. Mees soovis, et film oleks sarnane millelegi, mida Christopher Nolan teeb. Marvel tema pingutusi aga väga kõrgelt ei hinnanud.
Tom Cruise - "Muumia" ("The Mummy", 2017)
See võib olla üks kinoajaloo suurimaid katastroofe. Film pidi tegema ajalugu, kuid ei suutnud seda. Suures ebaõnnestumises on lihtne süüdistada kehva stsenaariumit, kuid tegelikult toimus produktsiooni ajal teisigi asju, mis valmivale ekraniseeringule hästi ei mõjunud. Peale filmi kinodesse jõudmist ilmnes, et Tom Cruise'il oli filmi tegemisel rohkem võimu, kui esmalt arvati ehk peaaegu kõige üle. Ta kirjutas stsenaariumi ümber, juhendas, kuidas stseenid välja nägema peaksid ning mõjutas isegi filmi järeltöötlust.
Allikas: WhatCulture
