Tartust poole tunni sõidu kaugusele Kiidjärve parki, kus lähedal on senini alles Tennosaare sünnikodu ja kus elavad ka tema lähisugulased, on ehitatud mastaapne lava kahe suure ekraaniga.

Pikalt planeeritud lavastus jõudis esimese täispika läbimänguni kaks päeva tagasi, täites vaikse järveääre meeleolukate estraadietteastete ja värvimänguga. Valguslõõma tõstetud peategelast kehastavad Sepo Seeman ja Kalle Sepp, kusjuures – nad mõlemad on peaosas ja mängivad laval koos igas etenduses – Sepp on noor Tennosaar ning Seeman vana.

Estraadikuninga lapsepõlve, pere, ande, naised ning värvika karjääri on looks kirjutanud dramaturg Ott Kilusk, lavastab Ain Mäeots ning head vana kooli estraadi esitatakse muusikajuht Siim Aimla taktikepi all.

Kui küsida tänapäeva noorelt, kes on Kalmer Tennosaar, jääksid nad vastamisega hätta, sest tema tähelend sai otsa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega, kui vanad, nõukogudeaegsed staarid, jäid uuele ajale jalgu. Terasemad on ehk kuulnud raadiost tema hitti "Suusabaasis on tantsupidu", ent kunagise legendaarse lastelaulusaatega Entel-Tentel tänapäeva lapsi ja noori enam ei püüa.

Lavastuse esimene pool keskendubki estraadilaulja sünnile, tema unistustele – sinilinnu püüdmisele, suurde linna ja pööraselt uudsesse nähtusesse – televisiooni – jõudmisele. Sealt edasi tuli kuulsus ja esinemised nõukogudeaegsetes suurtes tele- ja estraadishowdes, mida saatsid armumised, peod ning üle pea löönud elumere lained. Olengud Kungla hotelli restoranis ja Kuku klubis.

"See on ühe ilusa hingega mehe lugu, kes oli väga andekas ja lasi end elul kanda," ütles vahetult pärast esimest publiku ees tehtud läbimängu peaosaline Kalle Sepp.

Kümme päeva Kiidjärvel, lava taga kõrvuti haagissuvilates elanud Sepo Seeman ja Kalle Sepp tunnistavad, et lisaks laulu- ja tantsunumbritele, mille nad on trennide ja proovidega ihuvahele saanud, on imekauni looduse keskel õhtuti arutelud pannud neid ka iseendalt küsima, et kas nad artistina on head inimesed ja kui head on nad oma naisele ja perele, sest just tuntuse suurus ja ande jõud viis Kalmer Tennosaare pidevalt lugematutesse skandaalidesse, mille põhjuseks oli tema inimlik nõrkus armuda silmapilkselt ja unustada seejuures pere ja kodu.

"Vana klaveri" suurim väärtus lisaks kaunite meloodiate, säravate estraadinumbrite ning Kalmer Tennosaare isiklike eraeluliste tagasilöökide taustal seisneb ühe lahkuva ajastu elluäratamises. Kui täna veel elab meie keskel neid, kelle on isiklik kokkupuude fenomenaalse mälumänguri Hardi Tiiduse (Priit Strandberg) vaimukuste ning legendaarse tele- ja raadiodiktori Valdo Pandiga (Veikko Täär), siis aastate pärast lahkuvad koos neid mäletajatega ajalootolmu ka need suured nimed.

Muidugi on "Vana klaveri" näol ennekõike tegemist suurejoonelise meelelahutusega, ent kui seda vaadates tekib juurde mingi hulk noori inimesi, kellel läbi lavastuse sünnib side kadunud ajaga, kus esiplaanil kolm suurt sõpra – Kalmer Tennosaar, Hardi Tiidus ja Valdo Pant, on lavastuse ellukutsujad millegi olulisega hakkama saanud.