Sirjele meeldib kaua üleval olla. Pole haruldus, et ta võib veel ka pool kolm öösel istuda internetis ja lugeda, mis maailmas põnevat toimub. "Viimasel ajal on mul see jah pigem nutiaeg aga nooremana oli öö aeg, kui sai teha praktilisi toimetusi, õmmelda, pesta pesu, koristada.“ Säärane eluviis on tingitud ka sellest, et kuna eeter lõpeb pool kaheksa, siis enne üheksat-kümmet ta koju ei jõuagi. Kui ta veel päevatoimetaja oli, jõudis alles pärast südaööd, sest järgmine päev oli vaja ette valmistada. „Ega ma pole kunagi vara magama läinud, juba koolieast peale. Aga kaua magada meeldib küll, ikka nii poole kümne- kümneni. Samas kui unetunnid täis ei tule, siis väga väsinud ma pole, vajan normaalselt või võibolla keskmisest vähem und," räägib ankur.

Sirje foobia plastiktaara vastu. Kui teised võtavad tööle kaasa kodus tehtud toitu või snäkke plastmassist või silikoonist karpides, siis Sirjel on selle vastu peaaegu et foobia. "Mulle jah ei tundu need vist piisavalt hügieenilised. Ja võtangi oma toidu kaasa pigem klaaspurgis. Vahel kolleegid arvavad, et need on hoidised aga see on täitsa tavaline kodutoit. See ei tähenda aga, et ma näiteks plastikust joogipudeleid väldin või plastiktaldrikult söömast keeldun, nii hull see asi ka ei ole," naerab Sirje.

Sirje kandis aastaid salli. Mitu aastat armastas Sirje kanda kaela ümber salli, nii et rahvas imestas, kas tal on kilpnäärmega midagi, et kaela katab. "Kindlasti mitte. Mul oli lihtsalt salliperiood. Mulle tundus, et on äge. Võin teinekord pool aastat iga päev banaani süüa ja siis mitu aastat mitte ühtegi ampsu võtta. Mul käib selline vaimustus teatud asjade vastu hooti peal."

Sirje on vaid elus paar korda tõsisemalt haige olnud, kuid ka need juhtumid on olnud veidi tragikoomilised:

Haiged mandlid Mõned aastad tagasi käis Sirje mandlioperatsioonil ning lasi doktor Kallingul mandlid eemaldada. Esmaspäeval oli operatsioon ja juba laupäeval oli Sirje eetris. "See oli aga viga, sest kuigi protseduur õnnestus suurepäraselt ja tüsistusi polnud, ei andnud ma endale aru, et hääl oli ikka veel täiesti teine ja pooleldi ära. Küllap kostus ka vaatajatele hirmuäratav." Siis oli Sirje ülemus Mart Mardisalu noominud, et miks ta küll töökangelast mängis ja eetrit tema või kellegi teisega ära ei vahetanud. Mandlioperatsioonist taastumine võtab ju omajagu aega.

Paistes jalg Ükskord väänas Sirje jala ära, tööle tulles. Istus päev otsa oma koha peal laua taga ja kui õhtul hakkas koju minema, oli jalg nii ülespaistetanud ja valus, et Sirje ei saanud enam astudagi. "Siis tuli hea kolleeg Sven Soiver appi ja sõidutas mind kontoritooliga lifti juurde ja allkorrusel lifit juurest autoni. Sõitsin otse EMOsse, terve jalaga vajutasin nii siduri-, gaasi- kui ka piduripedaali. Õnneks oli tegu üsna hilise kellaajaga, nii et liiklus oli küllaltki hõre." Ilmnes, et tegu oli siiski vaid nihestusega ning jalg vajas rahu, et taastuda. Aga ehmatus oli korralik.

Milline on Sirje pelgupaik Hiiumaal, miks on ta ära öelnud mitmele kosilasele ja kui tragi teatri-, uisu,-ja rallivanaema ta on, sega loe südamlikust usutlusest SIIT.