"Välja minnes polnud kunagi kindel, kas ma jään oma jalgadele või kukun pikali, sest mul olid sedavõrd rängad tasakaaluhäired. Kuna ma ei tahtnud kodus olla ja käisin tööl, tuli mul muu hulgas üle Stockmanni risti minna, kus ma ükskord keset ristmikku kokku vajusin. Õnneks sain mingist postist kinni haarata ning otsekohe olid kõrval ka abivalmid inimesed, kes aitasid mind teisele poole teed," meenutab Eve hirmuäratavat juhtumit.

„Veel mäletan, millise peakohina all ma pool aastat kannatasin. Seisin arsti ees ja ütlesin, et ta kõvema häälega räägiks, sest ma ei kuule mitte kui midagi. Arst soovitas mulle osta kuuldeaparaat,“ on Eve tänagi ilmselgelt häiritud meediku sellisest käitumisest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena