"Mis ma olen täheldanud, on see, et isegi kui näiliselt tundub, et kõik su ümber olevad inimesed sellega üldse kokku puutunud ei ole ja elavad oma ignorantses õndsuses, siis tihtipeale see ei pruugi nii olla ja inimesed võivad olla väga mõistvad ja arusaavad. Seda ei pea kartma ja ei pea ka häbi tundma," ütles Andres Kõpper Raadio 2 saates "Hommik!".

Muusik tunnistas, et vaimse tervise probleemid tabasid teda siis, kui ta jõudis kahekümnendatesse eluaastatesse.

"Ega ise ei teadnud ka, mis värk on. Ega siis väga keegi ei rääkinud ka sellisest asjast nagu vaimne tervis või depressioon. Lihtsalt kuidagi mingi pull toimus ja ma mäletan, et kui ma esimest korda kuulsin, et selline asi nagu depressioon on olemas, siis ma mõtlesin, et okei võib olla sellega on mingi teema siis," meenutas Kõpper.

Tol perioodil sai muusik kõige vähem läbi iseendaga. "Mis iganes mured või konfliktid sul peas toimuvad, siis endale mitte andestamine ja endale puude alla panemine on see, mis tegelikult viib kõige suurema lõhestumiseni," sõnas ta.

Terveneda aitas tal teadmine, et tegemist on haigusega. "See hetk, kui ma sain aru, et mingeid mõtteid või tundeid või asju tekitab selline asi nagu depressioon või keemiline mittebalansis olek ajus, siis see aitas päris kõvasti," leidis Kõpper.

Kuigi tänapäeval räägitakse vaimsest tervisest rohkem, siis tunnistas peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa, et siiski valitsevad ühiskonnas sellest rääkides stigmad.

"Tegelikult seda häbi ja hirmu on ikkagi veel liiga palju," ütles Oidermaa.

Ta lisas, et inimene peaks hakkama abi otsima näiteks siis, kui tunneb, et koolis või tööl käimine muutub liiga raskeks või kui koju jõudes on tunne, et enam küll mitte ühtegi asja teha ei suuda.