Mis on tõde ja mis vale? Kui palju tehisintellekt meid Johnny Deppi sci-fi trilleris ära petab?
2014. aastal avalikkuse ette jõudnud sci-fi triller “Piire ületades” on lugu teadlasest, kelle väsimatu ind tehisintellekti ja kõige selle seonduvaga tegelemise ja õppimise suhtes viib nii kaugele, et tema enda teadvus laetakse üles ühte kõnealusesse programmi.
Film märgib režissöör Wally Pfisteri sellealast debüüti ning ekraanil kohtame tähti nagu Johnny Depp ("Kariibi mere piraatide" saaga, "Edward Käärkäsi", "Donnie Brasco" jpm), Morgan Freeman ("Sõidutades miss Daisyt", "Shawshanki lunastus" jpm), Marveli maailmast tuntud Paul Bettany ja paljusid teisi.
Kuna see põnev linateos jõudis hiljuti voogedastusplatvormile Go3 (https://go3.tv/movies/piire-uletades,vod-1671116) otsustasime välja uurida, kui palju filmis kujutatust tegelikult reaalsuse piiridesse mahub. Siin on lühike väljavõte meie leidudest:
Arvuti nähtavuspiirid
On selge, et stsenarist Paglen on end paljuski detailses tegelikkusega kurssi viinud. Filmis nähtud spetsiifiline tehnoloogia on küllalt sarnane sellega, kuidas päriselu AI'd (ing. k. artificial intelligence - tehisintellekt) ümbrust tajuvad. See, kuidas nende nägemisvõime võimalikuks saab, on kaamera ja arvutiprogrammi kasutamine, mis peaksid sarnanema silmade, aju ja nende omavahelise koostööga. Filmi AI'd suudavad ära tunda nägusid ja tajuda neil peegelduvaid emotsioone, samuti käsitseda operatsiooniks vajalikke täpisriistu.
Päriselu tehisintellekt suudab hetkel siiski vaid näiteks fotoalbumi järgi inimese nägu ära tunda (ja hiljem mitmest 2D-fotost adekvaatse ruumilise, 3D-pildi kokku panna) ning määrata, millal kahtlase väljanägemisega auto kellegi hoovi sõiduteele siseneb.
Tänapäeval kasutavad selliseid äratundmisvahendeid firmad nagu Facebook ja Google, kus kasutaja saab automaatselt sõbrad fotol tuvastada ja ära märkida, samuti on need näotuvastusmeetmed leidnud kasutust riikide valitsustes ja politseijõududes, kus saab sel moel kurjategijaid ja terroriste näiteks lennu- või rongijaamas ära tunda.
Siiski ei oska arvuti veel inimeste emotsioone tunnetada, ehkki teadus liigub selle saavutamisele iga päevaga aina lähemale.
Targad süsteemid
Üks põhilisi asju, millele filmis rõhku pannakse, on nn tugevad AI'd, ehk üleüldiste teadmistega tehisintellekt, mida võiks kõrvutada näiteks Google'iga. Umbes triljonist veebilehest ühe leidmiseks kulub nutiseadme kasutajal vähem kui sekund ning selles vallas on tehnoloogia ilmselgelt teinud läbi hüppelise arengu.
Samuti suutis 2011. aastal IBM'i loodud Watson võita maailmatasemel "Kuldvillaku" (välismaailmale tuntud "Jeopardy" nime all) mängijaid, ka on arvuti suutnud võita maailmameistreid males. Seda tüüpi "tugevaid AI'sid" pidas silmas filmi dr Caster (Depp), kui ta rääkis, et tahab luua sellist intellekti, et ravida näiteks vähki ja päästa lugematul hulgal elusid.
Päriselu teadlased väidavad siiski, et nii laia haardega AI'l on rohkem negatiivseid kui positiivseid külgi ning et targem oleks luua ühe spetsiifilise suundumusega tehisintellekt, sest laiahaardeline AI ei suudaks kunagi talle antud teadmisi nende täiel potentsiaalil ära kasutada, sest tal puudub võime mõelda nagu inimene, teha loogilisi järeldusi ja luua vajaminevaid, tihtipeale loomingulisi seoseid.
Samuti pole meie inimestena veel jõudnud inimaju täieliku mõistmiseni nii psühholoogilises kui bioloogilises aspektis, ei ole meie hetkeliste teadmiste juures võimalik luua arvutit, kes suudaks niivõrd inimesega sarnaselt ja ehk temast pareminigi otsuseid teha ja meist kaugemale jõuda.
"Piire ületades" treilerit vaata siit:
