"See ei ole põhimõte, et üldse ei võta. Pigem tundus mingil hetkel, et mulle südamest ei meeldinud järgmised hommikud, kui pea valutab, halb on olla ja energiat ei ole," märkis ta. "Häid asju võib ju maitsta, aga samas on elu jooksul piisavalt maitstud ka. Alguses oli imelik just harjumuse tõttu ja proovisin mõned korrad õhtusöögil paar pokaali veini võtta, aga see mõjus kohe halvasti. Praegu on keha juba nii tundlikuks muutunud, et kahest klaasist veinist tekiks ilmselt samasugune pohmell kui varem kahest pudelist."

Ta lisas, et vahel harva võib võtta lonksu veini või pool klaasi šampanjat, et seda maitsta, aga juua ei soovi. "Nii palju on häid mittealkohoolseid jooke, et ei tunne üldse alkoholist puudust. Ei taha oma harjumuste ori olla, kui enesetunne sellest kannatab."