"Üksinda kodus" (1990) ja "Üksinda kodus 2: Kadunud New Yorgis" (1992) on filmid, mida näidatakse ikka ja jälle. Võiks vist öelda, et tegemist on koguperefilmidega. Naeravad vanaisad-vanaemad, naeravad järjest uued jõnglased. Isadele-emadele tuleb ka meelde, kuidas nemad kolmkümmend aastat tagasi esimest korda nutika Kevini üle naersid. Tegelikult tasub meenutada, et väänkael Kevin läks isa-ema-vennaga tülli. Pere sõitis Pariisi puhkama ja Kevin jäi üksinda koju. Kaks pätti otsustasid, et kui pere on majast ära, tuleb see tühjaks teha. Aga nad ei teadnud, et koju on jäänud Kevin, kes kogu oma nutikuse ja lapse kohta ebahariliku, mitte just akadeemiliste teadmiste kogumiga teeb pättide elu põrguks. Hea küll, komöödiale sobivalt leebeks põrguks. Kõik õnnetused on suhteliselt naljakad. Quentin Tarantino poleks küll sellist nunnufilmi teinud.