Kas Whitney Houstoni surm oli mõrv? Tõsieluline film püüab kergitada tihedat saladusteloori
Äsja esilinastus Go3 keskkonnas 2018. aasta dokumentaal "Whitney". Tegemist on režissöör Kevin Macdonaldi tõsielulise filmiga legendaarse lauljanna Whitney Houstoni elust. Tõeliselt traagilise saatusega artist suutis avalikkusele jätta mulje grandioossest rõõmsast elust, mille kulisside taha karm tõelisus varju on jäänud.
Ametlik versioon Houstoni äkilisest surmast tundub küllalt loogiline ja kergesti usutav - järjekordne narkootikumide lõksu langenud Hollywoodi staar leiti uppununa vannist; teatati, et surma põhjuseid oli kolm: uppumine, kokaiini ülemäärane tarvitamine ja südamehaigus. Lahkamisel leiti tema organismist veel rahusteid ja muid ravimeid.
Ei midagi uut, eks?
Kuid mis oli see, mis tõukas armastatud laulja nii kaugele, miks ta üldse koletu sõltuvuse küüsi jäi? Kas tema surm oli ikka niivõrd lihtsakoeline, nagu meedia meid uskuma panna tahaks?
Sama küsimuse esitas endale käesoleva dokfilmi režissöör Macdonald. Mehe meelest olid Houstoni surma detailid liig hägused ning, nagu linateoses selgub, ei pruugi ta seda seisukohta sugugi mitte üksi kaitsta.
Nagu ülal mainitud, nimetati üheks Houstoni surma põhjuseks uppumine ja naine leiti vannist. Houstoni kauaaegse isikliku assistendi Mary Jonesi sõnul aga ei jooksnud vannist selleks ajaks enam vett, kui politseinikud sündmuspaigale jõudsid. See tähendab, et keegi pidi olema kraani vahepeal kinni keeranud. Samas on raportis kirjeldatud, kuidas vannituba oli vett täis ja vann ajas üle. On raske ette kujutada, kuidas Houston enne uppumissurma oleks võinud oma viimased hetked raisata sellele, et kraan kinni keerata.
Samuti seab Houstoni eksabikaasa Bobby Brown kahtluse alla asjaolu, et naine hukkus üledoosist. Tema veendumusele lisab kaalu asjaolu, et raporti järgi ei leitud toast ühtki jälge kokaiini tarvitamisest, ehkki seda leiti tema organismist.
Lisaks sellele on kõhedust tekitav kokkusattumus Whitney tütre Bobbi Kristina Browni surm 2015. aasta juulis, kolm aastat pärast ema lahkumist. Sama aasta jaanuaris leiti 22-aastane neiu emaga sarnaselt vannist, nägu allapoole hulpimas ja viidi kiiruga haiglasse. Arstid tegid kõik, mis suutsid, ent tüdruk heitis sellele vaatamata pool aastat hiljem hinge.
Bobbi Kristina nõbu Jerod Brown on surmkindel, et kuulus lauljatar mõrvati. Veel enam, mees usub, et ka tema tütar langes sama mõrvari küüsi. Facebooki keskkonnas kirjutab ta (küll ilma igasuguse põhjapaneva tõestusmaterjalita), et väidetav mõrvar oli Whitney venna Gary abikaasa, Jerod Browni tädi Pat Houston.
Väljavõtteid Browni Facebookist: "Tädi Whitney mõrvati, mitte ei uppunud. See on fakt. Nüüd kordub Bobbi Kristina olukorra näol sama süžee. /.../ Sellele vaatamata teatan, et Kristinal on alati Pat Houstoni osas kahtlusi olnud. Varsti antakse olukorra hõlpsamaks lahendamiseks üle vajalikud asitõendid."
Ehkki veel Brownide perekonna liikmeid on sotsiaalmeedia kanalite kaudu oma kahtlusi väljendanud, pole neil väidetel mingisugust usutavat tõepõhja, sest ametlikult ei leidnud politseinikud Whitney surma juures märke kuritegelikust sohitegemisest. Samuti on väärt mainimist asjaolu, et kogu Bobbi Kristina tervisekriisi vältel olid Pat ja Gary terve aeg neiu kõrval teda toetamas. Ning kuigi Kristina surma puhul ei ole väliste tegurite mõju täielikult välistatud, keskendusid uurijad pigem endisele poiss-sõbrale Nick Gordonile, mitte Patile. Paraku suri Nick Gordon enneaegselt selle aasta veebruaris heroiini üledoosi, olles ise kõigest 30-aastane.
Neile küsimustele üritab film "Whitney" vastust leida, olles samal ajal ülipoeetiline ja nostalgiline järelhüüe ühele kuulsaimale Ameerika lauljatarile, kes kunagi elanud.
Vaatamata tema elu kurbadele ja rasketele seikadele, rääkimata selle traagilisest lõpust, tasuks Houstonit meenutades pigem tunda tänulikkust selle eest, mis ta meie maailmale andnud on ning pidada meeles meeletut kultuuriloolist pärandit, millega ta meie ühiskonda rikastanud on.
Vaata "Whitney" treilerit siit:
