Kas naist, ajakirjanik Heelia Sillamaa ja instagrammer Aleksandria Mironjuk, jagasid enda halbu kohtingukogemusi. Nende mõlemate kogemus paneb mõtlema, kuidas on võimalik, et sellised mehed meie keskel elavad.

Heelia Sillamaa: "Kui ma olin 18-aastane võttis minuga Facebookis ühendust üks kena noormees, kes tundus mulle igati sümpaatne. Kuna meil oli Facebooki sõbralistis ka ühiseid tuttavaid, ei osanud ma midagi halba oodata ja nõustusin juba pärast poole tunnist vestlust temaga kohtingule minema. Järgmisel päeval kohtingule jõudes vaatas mulle Facebookis nähtud kena noormehe asemel vastu aga kerges ülekaalus ja vaikselt kiilanev 40-aastane härra. Tõele au andes ei olnud mul kedagi peale enda ka tekkinud olukorras süüdistada, sest ma ei osanud selle peale tullagi, et temalt üle küsida, kui vana on ta ise ja kui vana on tema profiilipilt."

"Vaatamata esmasele šokile otsustasin viisaka inimesena temaga siiski ühe kohvi juua ja asi ei läinud sealt alates üldse mitte paremaks. Näiteks näitas ta mulle oma rahakoti vahel olevat lapse pilti ja ütles, et see on tema poeg. Kui ma vastasin, et väga armas poeg, hakkas ta naerma ja ütles, et tegelikult tal pole lapsi ja see on hoopis pilt temast lapsena. Minu arvates oli see kõike muud kui naljakas ja tõtt-öelda on minu jaoks ka natuke mõistmatu, miks peaks täiskasvanud mees rahakoti vahel hoidma oma lapsepõlve aegset passipilti."

Aleksandria Mironjuk: Oli üks mees, kes väga pikalt üritas mulle muljet avaldada. Otseselt ega midagi välimuses tal viga polnudki, aga lihtsalt ta ei pakkunud mulle huvi, sest ta oli liiga lühike. Mitmeid kuid hiljem lõpuks nõustusin temaga kohtingule minemast, sest jutt voolas ja mõtlesin, et okei, annan võimaluse."

"Kui nõusoleku andsin, tuli kohe esimene tagasilöök. Kirjutas mulle nii: ''Kuule, kui homme lähme, siis tule võta mind kodust peale, sul on ju uhke bemm, mis ma ikka bussiga sõidan.'' Mõtlesin, et okei suva, pole raske seda teha. Aga nagu, kas normaalne mees üldse nii teeb? Eriti veel antud olukorras, kus ta viimase minutini mulle järgi jooksis."

"Kui kohtusime, siis ta ainult rääkis koguaeg, ma ei saanud sõnagi öelda. Uuris, kui palju mulle seksida meeldib, millised on mu lemmik poosid ning mitu meest mul olnud on. Midagi tarka küsida ta ei suutnud. Teda isegi ei huvitanud mitte ükski normaalne asi, mida nt oleks võinud minult küsida."

"Tema omal valikul läksime kohvikusse. Tellisin kerge supi ja kohvi. Tema endale igasugu eelroa valikust snäkke, burgeri, magustoidu ja kokteili. Ma tegelikult ei soovinudki midagi, aga viisakusest alati küsitakse, kas soovid ka midagi, vms."

"Lõpuks kui see õudus läbi hakkas saama ja ma lühikese mehe kõrval niigi lisaks jutulobale end halvasti tundsin, tuli teenindaja ning kohtingule kutsuja maksis omal vabal valikul arve. Kuigi mainisin, et võin ise oma arve tasuda. Läksime autosse ja ma viisin ta kohe koju. Koju jõudes avasin Messengeri ja sealt vaatas mulle otsa kiri. Pange tähele, ta oli 28-aastane.

Foto: Facebook Messenger

Kui sa aga ei soovi, et sinu kogemustepagasis mõni selline piinlik ja isegi tragikoomiline mälestus oleks, siis mõtle Kroonika kohtingusaates osalemise peale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena