Kuuendale korrusele Jüri Arraku (83) ateljeesse Pärnu maanteel annab astuda. Hing on kurgus, kui 120 trepiastet läbitud saab ja kortermaja ärklikorrusel asuv tavalisest korteriuksest robustsem ateljeeuks avatuna vastu vaatab. Soliidses eas Jüri Arrak astub mööda 120-astmelist taevatreppi üles (ja ka alla) pea iga päev. Viimastel aastatel teeb ta neljandal korrusel väikese puhkepausi, vaatab mõne minuti aknast välja, ja astub siis edasi. Olgugi et kuus aastat tagasi sõitis ülekäigurajal auto üle tema labajala ja see paranes kaua, ta jalutuskeppi ei kasuta. "Oot, mis keppi? Keppi ikka on, aga mitte seda puust," naerab Arrak oma halli habemesse ja toetub kepi asemel, kui vaja, oma noorele naisele Kaile (52).

Edasi lugemiseks või: