Andrei uuris, kas ja kuidas on tõsielusaates osalemine ning selle ümber toimunud meediakajastus mõjutanud nende töötamist või tööle saamist.

"Ma olen päris kaua üritanud tööle saada, sest mul on kopp ees kodus istumisest," ütles esimese hooaja osaline Ada-Marie Nelke. "Kunagi oli see, et ma sain esimese CV peale tööle. Nüüd tihti enam ei vastatagi. Ma arvan küll, et see võib sellest olla," lisas ta.

"Ma isegi ei ole proovinud, sest ma saan ilusasti hakkama," sõnas Seidi Voogre. "Aga ma olen mõelnud, et … kooli ei tahaks õpetajaks minna, aga kui ma peaksin minema, siis … võib-olla kuskile maakooli, sest kuhugi Tallinna kooli küll ei võeta," leiab Seidi ja lisas, et lapsed võivad temast liiga ekstaasis olla.

Sarnane lugu on rääkida ka alles rambivalgusesse sattunud Helenal. "Ma tahtsin uuesti tantsima hakata ja liituda ühe show-grupiga. Ma tunnen seda treenerit ja ma kirjutasin talle. Ta vastas: Helena, kallis, ma olen aus, sa oled tore tüdruk ja sa tantsid hästi, aga ei," rääkis Helena.

Ta lisas, et sealt eitava vastuse saamine oli eriti valus, kuna tantsimine on talle südamelähedane. Küll aga soovitas üks sõber tal oma tantsugrupp kokku panna ja oma asjaga edasi tegeleda.

Selle peale ütles Ada, et kui keegi suudab kullakaevurite teema eest kaks tonni küsida, siis võib Helena vabalt tantsimise eest viis tuhat küsida, sest Helenal vähemalt on mingi algteadmisest sellest olemas.

Sellega vihjas Ada loomulikult "Rannamaja" esimese hooaja osalisele Merylin Naule, kes koos Anita Sibulaga rajasid augusti keskel koolitusettevõtte, millega noortele suunamudijatele oma teadmisi edasi anda.

Vaata täispikka saadet: