"India raudtee tähendab alati seiklust," märgib Tuuli. Tema sõnul on kangelastegu juba pileti saamine, teine kangelastegu on piletist aru saamine ja kolmas rongile saamine. Rongid võivat hilineda päevi, tundidest rääkimata.

"Meiesugused saavad hakkama vaid kõrgemas klassis, sest üldvagun on täis müüdud vähemalt viis korda nii palju, kui sinna mahuks. Inimesed lebavad kuhjades, ripuvad ustest ja akendest välja, lapsi ja pakke antakse edasi peade kohal," räägib Tuuli. "Ühel rongisõidul kõlas me aknal koputus. Väljas rippus turbaniga mees, kes palus tuppa. Ei hakanud mina piletit küsima, olgu röövel või kõrilõikaja. Lasin inimese tuppa. Mees naeratas, ronis sisse ja kadus rongi sabaotsa."

Teisel korral tõsteti Tuuli ja Arbo koos lastega keset ööd rongist maha, sest selgus, et nad polnud ostnud piletit, vaid alles sooviavalduse pileti ostuks, aga et neid ostavad paljud, ja vähesed saavad pileti, ei osatud kuidagi selgitada. "Kui juba esimese klassi piletiga on reisida keeruline, siis sõit üldvagunis on midagi, mida ma tõepoolest mitte kunagi ei tee," lubab Tuuli.