Stallone teatas Instagramis uhkusega, et ka viimane osa sai R-reitingu, ehk alla 17-aastased seda täiskasvanuta nägema ei peaks. See tähendab külluslikult verd ja plahvatusi, mille taustal igav ei hakka. Kuna „Rambo: viimane veri" filmimisel selgus, et nooremad filmisõbrad enam Rambot ei teagi, toome teieni fakte selle maailmakuulsa tegelaskuju minevikust.
2019. aasta lõpus kinodesse jõudnud filmi "Rambo: Viimane veri" näeb lõpuks ka teleekraanidel. Esilinastus toimub kanalil TV3 Film sel reedel, 2. oktoobril kell 21.00. Rambo saaga sai alguse 1982. aastal filmiga „Esimene veri". Paljud ei tea, et Stallone tuntud filmirolli aluseks on Kanada-Ameerika kirjaniku David Morrelli 1972. aasta samanimeline novell.
Kuna Rambo saaga on kestnud pea 40 aastat, pole noorematel filmisõpradel märulikangelase taustast aimugi. Stallone tunnistas, et „Rambo: viimane veri" algusest lõigati ära kaadrid, kus peategelane maa-alustes tunnelites magab ja ansamblit The Doors kuulab, sest testpublik ei saanud stseenidest aru. Tunnelid ja muusika olid muidugi vihje Rambo minevikule Vietnami sõja veteranina. Vastuolulise rokkari Jim Morrisoni 1965-1973 tegutsenud bänd The Doors oli väidetavalt seal võidelnud sõdurite seas üks populaarsemaid. Vietnami veteran, filmirežissöör Oliver Stone tegi seetõttu 1991. aastal bändist ka filmi.
Avakaadrid polnud ainukesed, mis tee montaažiruumi põrandale leidsid. 2019. aasta kevadel valmis „Rambo: viimane veri" esimene versioon, mida testpublik nägi. Sellele järgnes veel mitu versiooni ja nende kuudepikkune testimine. Viimasel minutil lõigati filmi veel lühemaks ja tempokamaks, mistõttu võib treilerites näha stseene, mis ekraanile ei jõudnudki. Nõudlikkus montaažiruumis võib samas olla Rambo-filmide edu võti. 1982. aasta filmi „Esimene veri" algne versioon oli üle 3,5 tunni pikk! Stallone´i ja tema agendi arvates oli see nii halb, et nad üritasid filmi tagasi osta ja hävitada, et sellest Stallone´i filmikarjääri kirstunael ei saaks. Pärast intensiivset montaaži sai maratonfilmist 93 minutiline hoogne märul, mis lõi action-filmide uue standardi.
Rambo tegelaskuju ei ole revolutsiooniline ainult tänu montaažile. Enne teda olid popid sellised kangelased nagu Superman või James Bond. Rambo oli kodutu, traumajärgse ärevushäirega Vietnami sõja veteran. Filmis käsitleti reaalset probleemi Vietnami sõja veteranide ühiskonda integreerimisega, samuti nägi žanrit murdvat fookust vaimsele tervisele. Filmi lõpuks õppisid vaatajad, et ka märulikangelane võib nutta. Kuigi Rambo lahingoskused olid üliinimlikud, suutsid vaatajad temaga samastuda ja talle kaasa tunda. Rambo sillutas teed sellistele lihtsurelikest kangelastele rääkivatele filmidele nagu „Surmarelv", „Visa hing" ja „Beverly Hillsi võmm".
„Rambo: viimane veri" treiler:
