EESTI EBAEDU PÕHJUSTEST VIIMASTEL EUROVISIOONIDEL

Kaire: „Mul on jäänud mulje, et Eesti ebaedu üks põhjusi on see, et Eesti tahab kogu aeg kellegagi sarnaneda – väljamaa omadega. Ei julge eristuda. Island on vastupidine näide. Nende uhkus oma rahvuse üle kasvõi jalgpallivõistlustel on muljet avaldav. Kui eestlane ütleb: „I’m Estonian...“, siis on see kuidagi õõnes. Uhked ollakse ainult siis, kui on tulemused. Ka lauljatel on surve nii suur, sest ootused ja lootused on lõkkele puhutud. 

Laulja, kes solistina Eurovisioonile läheb, tunneb, et see on justkui tapalavale minek, et ta, kurat, ei tohi eksida. Vaadaku ette! Ta peab olema finaalis, sest me kõik oleme maksnud selle eest. Lisaks sööb seal maksumaksja raha eest. Psühholoogiline surve on vähemalt finaali saada ja kui juba saab finaali, siis vähemalt esikümnes võiks ju olla, ja kui ongi kümnes, saab ikkagi vastu päid ja jalgu. – Pidi siis jääma sinna kümnendaks, oleks võinud ikka ära võita, oli ju peaaegu seal.“

Edasi lugemiseks või: