Anu Saagim ja Marta Vaarik langesid piiluvate droonikaamerate ohvriks!
Tänases TV3 "Laseris“ saavad sõna Anu Saagim ja Marta Vaarik, kes sattusid droonikaamerate ohvriks. Paraku selgub, et politsei neid aidata ei saa. Kas siis tõesti tohib igaüks võõra kodu kohal drooni lennutada?
“Istusime rõdul, tšillisime, lugesime raamatut, olime üsna vaikselt nagu hiired ja järsku käis surr-surr-surr-surr,” kirjeldab Anu Saagim hiljutist kohtumist sissetungijaga. Kuid Saagim pole ainus, kes hiljuti drooni ohvriks langes.
"Olin maal kahekordses majas, ülakorrusel, suured aknad lahti pärani. Lugesin rahulikult. Järsku droon oli akna taga, olin püha viha täis,” räägib Marta Vaarik oma hiljutisest kogemusest. Vaarik proovis droonilennutajaid tabada, kuid edutult. “Ma olin sekundiga all ja otsisin seda lennutajat. Mul on 1 hektar maad, trampisin kogu selle maa läbi, kuid ei leidnud kedagi,” kirjeldab Vaarik.
“Ma ise mõtlesin, et kui see droon peaks järgmine kord tulema, ma siis ikkagi haaran selle relva ja lasen paar lasku ta poole,” räägib Saagim, kel hiljutine juhtum ei ole ainus droonirünnak. Ka kord varem on tema Tallinna kodu kõrgel asuvate akende taha droon sattunud.
Eramaale tungijate eest kaitseb kodanikku politsei. Tuleb aga välja, et mitte siis, kui sissetungijaks on lennumasin. “Kõik droonide lennutamisega seonduv jääb Lennuameti vastutusalasse,” selgitab Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Annika Maksimov ja soovitab Lennuameti poole pöörduda. Kas siis tõesti tohib igaüks võõra hoovi kohal drooni lennutada?
“Kui see on teie eramaa, siis tõenäoliselt mitte ja kui see häirib teie elu, siis on mõistlik pöörduda politsei poole,” suunab Lennuameti peadirektor Rait Kalda “Laseri” tagasi politsei poole. “Politsei ei saa sellises olukorras midagi teha,” selgitab Maksimov. Marii Karell uuribki, kas lendava sissetungijaga võitlemine jääb meie igaühe enda asjaks või on siiski riigilt abi loota.
Lisaks selgitab saatejuht Marii Karell, kas vegan-nahast tooted võivad keskkonnale ohuks olla.
„Laser“ on TV3s täna kell 20.00.
