"Kui me läheks raadioajastusse tagasi, siis see ei huvitaks kedagi, sest seda ei ole näha. Aga sellest on kahju, sest siis me ei kuula sõnumit, vaid keskendume millelegi muule," ütles ta.

Puppart lisas: "Üks paralleel meeste maailmas, nii veider, kui see ka poleks, on Barack Obama 2014. aastal, kui ta pidas kõnet beežis kostüümis. Selle asemel, et kuulata sõnumit Süüriast, Ukrainast, igasugustest välispoliitilistest vaadetest, oli terve meedia täis sõnumeid, et president on beežis ülikonnas," rääkis Puppart.

Meespoliitikute puhul on riietumisetikett üldiselt paigas – tume ülikond, korralikud kingad, juuksed sätitud ja habe aetud. Naised aga alles rajavad seda teed.

Enne intervjuud püüdsid Puppart ja saatejuht Grete Lõbu leida Eesti naispoliitikute pilte, kus nad kannaksid ebasobivat riietust, aga seda oli väga raske leida. Olga Ivanova, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Kaja Kallas, Kersti Kaljulaid ja teised millegi provokatiivsega silma ei paista.

Piret Puppart tõi ka välja, et poliitiku riietus oleneb tihti ka olukorrast, kus ta end näitab. "Sanna Marini teema puhul – see ei olnud ju poliitiline situatsioon, kus ta end näitas. Minuni jõudis see teema alles siis, kui minult selle kohta küsiti, järelikult ei olnud piisavalt suur skandaal. Teiseks ma küsiks: kus need rinnad siis olid? Seal ei olnud ju midagi näha," tõi moeekspert välja.

"Rääkida provokatsioonist või seda esile tõsta, seda enam, kui tegemist on väga sümpaatse ja väikse rinnasuurusega, on alusetu. Seal ei ole ju midagi bravuurset," sõnas Puppart.

Moeekspert tõi ka välja, et "õige" riietus oleneb indiviidist ja tema figuurist. Kellele sobivad rohkem ühevärvilised kleidid, kellele värvilised. Kellele ühe lõikega, kellele teisega. Teatud olukordades on lubatud ka teksapüksid ja tossud, aga need pigem igapäevaselt koosolekutel, mitte ametlikel vastuvõttudel ja kohtumistel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid