Maarja sõnul ongi ta alati väikse kiiksuga olnud ning nägi ühte oma laste nimedest isegi unes. "Ma olen alati teadnud, et ei taha nimesid nagu Mihkel ja Jaak, vaid tahaksin midagi erilist," selgitab ta. Omapäraste nimede panemisel tal probleeme ei tekkinud.

Enel Pungase sõnul ei panda eriskummalisi nimesid ainult lastele, vaid tihti tahavad ka täiskasvanud oma nime muuta. Nöiteks on tahetud enda nimi vahetada Jumalaks või Saatanaks. Ekstreemse näitena toob ta välja ka Luciferi, mida õnneks siiski Eestis nimeks panna ei tohi.

Aga mida siis tohib panna? "Kui mõtled nime, mis ei ole halva tähendusega, võib panna kasvõi näiteks Reha," selgitab ta.

Lõppkokkuvõttes jõutakse järeldusele, et kuigi mingite piiride kehtestamine nimepanekul on hea, siis peaks vanematel säilima ka vabameelsus.

Argo Aderil ja Maarja Kerner-Aderil sündisid hiljuti kaksikud, kes said nimeks Trevon ja Roven. “Tahtsime panna erilisi nimesid, samas sarnaseid,” räägib Maarja. “Soovisime, et need sisaldaksid Roni — mõlemal nimel on sees vanema venna nimetähed.”

Vaata täispikka intervjuud!