FOTOD | Ülekaalulised meespoliitikud: mis võib olla lisakilode põhjus ja kuidas seda parandada?
Eesti poliitkmaastikul on mitmeid meespoliitikuid, kes paistavad silma koguka olemisega. Allpool toodud nimekirjas on välja toodud poliitikud, kes kuuluvad nii valitsusse kui riigikokku.
Haigekassa kirjutab, et ülekaalulisus on eestlaste seas probleem. "Eestlane usub, et on tugev nagu kadakas, kuulikindel ja kõigele immuunne. Statistika seda paraku ei kinnita ja igal aastal sureb Paide linna jagu inimesi südame- ja veresoonkonna haigustesse. Paljud neist haigustest oleksid ennetatavad. Eesti inimestel on turjal vähemalt 6 miljonit ülearust kilogrammi, aga ülekaal on üks olulisemaid südamehaiguste riskitegureid," kirjutatakse haigekassa kodulehel.
Tervise arengu instituut kirjutab, et ülekaalu mõõtmiseks kasutatakse kehamassi indeksit (KMI). KMI arvutatakse valemi järgi: kehamass (kg) : (jagatud) pikkus (m²). Selle normaalkaalule vastav vahemik on 19,0-24,9.
Teine oluline riski määramise indikaator on vööümbermõõt. Südamehaiguste risk on oluliselt suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on ≥102 cm ja naistel, kelle vööümbermõõt on ≥88 cm.
Eks vaadake ja otsustage ise, kas ja kes poliitikutest peaksid kehakaalule tähelepanu pöörama hakkama.
SVEN SESTER
JÜRI RATAS
AIVAR RIISALU
ERKI SAVISAAR
RAIVO AEG
MIHHAIL STALNUHHIN
AADU MUST
BARUTO
IVARI PADAR
RIHO BREIVEL
Tervuslikust toitumisest ning sportlikku elustiili elav Ott Kiivikas selgitab, miks poliitikud võivad ülekaalulised olla.
"Põhjus on ikka suhteliselt lihtne: palju istumist, vähe liikumist ja sinna ebaproportsionaalselt vastukaaluks ka palju toitu. Eks seda elustiili võib öelda, et poliitikute puhul on keeruline totaalselt muuta, sinna juurde käib lisaks stressifaktor, mida me iga päev uudistest ka näeme, mis omakorda soodustab kõiki rasva talletavaid protsesse esile kutsumast. Samas heaks vastukaalseks näiteks on endised sportlased, kes riigikogus on ja ei paista välja ülekaalulisust silmas pidades, sest nad tegelevad vaatamata sarnasele päevakavale ka ikkagi spordiga ja tõenäoliselt on ka toidulaud rohkem tasakaalus," ütles Kiivikas.
Ta andis nõu, mida teha, et enda füüsilist vormi soovi korral parandada. "Riskid, mis kaasnevad on ikkagi seotud võimalike terviseriskidega ja sinna hulka kuuluvad eelkõige erinevad südame veresoonkonna haigused ja samuti suurenenud infarkti risk. Seda saab vältida kui teadvustada kehalise aktiivsuse vajadust ja tuua sporditegemine vähemalt kolmel päeval nädalas oma päevakavva. Samuti toitumise osas viia sisse muudatused ja kontrollida eelkõige õhtust ülesöömist," rääkis Kiivikas.