Noor suunamudija ei leia, et kaitsevägi peaks olema kohustuslik: sinna peaksid minema need, kes vaatavad seda nagu näljane toitu

Öeldakse, et ajateenistus teeb meheks ja see on miski, mida iga Eesti mees peab läbima. Küll aga kõik seda vaadet ei jaga.

21-aastane suunamudija Sten Talivee pole ajateenistuses käinud füüsilise tervise pärast. "Arstlikus komisjonis selgus üsna ruttu, et mul on võimalik ajateenistusest kõrvale jääda ning loomulikult kasutasin ma seda võimalust ära," selgitas ta.

Sten leiab, et oma seksuaalsust kuskil vabandusena tuua on natuke naljakas. "Niimoodi võiksin ma tuua kaitseväkke mitte minemiseks ettekäändena välja oma juuksevärvi. Inimese seksuaalsus ei ole see, mis teda isiksusena defineerib," leiab Sten.

"Ma arvan, et teise orientatsiooniga noored ei peaks olema kindlasti kaitseväest vabastatud, sest nad on täpselt samasugused inimesed nagu kõik teised. Olen aga ise oma tuttavatega vesteldes aru saanud, et on palju noormehi ning neidusid, kes ei soovi kaitseväkke minna lähtuvalt oma usulistest tõekspidamistest või tuntakse, et see lihtsalt pole nende jaoks," ütles Sten.

"Samuti on geide, lesbide ning transsooliste inimeste seas erinevat tüüpi inimesi - neutraalseid, mehelikke, naiselikke. Lihtsa näitena seksuaalsuse aspektist võiks öelda, et kui näiteks noor gei poiss või lesbi tüdruk ei soovi kaitseväkke minna, sest tunneks end seal nurka surutuna tänu seal laiutavale mehelikule mentaliteedile, siis tuleks teda mõista. Põhjendusena ei saaks siinkohal tuua aga ainult seksuaalsust, lihtsalt on inimtüüpe, kellele ei meeldi kaitsevägi ja nii on," selgitas ta.

Sten leiab, et kaitseväkke minek peaks olema vabatahtlik. "Aastal 2020 ei peaks saama enam kedagi kohustada kaitseväkke minema. Muidugi kerkib siinkohal koheselt esile terav küsimus, et kuidas me siis oma riiki peaksime kaitsma vaenlase eest, kui pole tugevaid Eesti mehi kaitseväes? Mina arvan aga seda, et isamaalisus peaks olema kõikidel eestlastel südames ning kaitsemehhanism käivitub inimesel, kes oma riiki austab ja armastab iseenesest. Ma arvan, et ükski metsalaagrike kedagi paremini ette ei valmista," usub Sten.

Mida arvab Sten väljendist "ajateenistus teeb meheks"? "Arvan isiklikult seda, et oma munad saab iga mees kodust kaasa. See iganenud arusaam, et "ajateenistus teeb meheks", pigem tekitab inimeses minu silmis ebavajalikke komplekse, sest mis siis, kui keegi ikkagi oma isa arvates ei saanud piisavalt meheks? Meheks teeb ühe mehe see, kui ta julgeb seista kõikide inimeste eest ning on avatud mõttemaailmaga. Kuna ma ei ole ise ajateenistuses käinud, siis ma kahjuks ei oska kommenteerida seda, kuidas seal erineva maailmavaatega noormeestesse suhtutakse," toob ta välja.

Steni sõnul peaksid ajateenistusse minema need, kelle südames põleb soov seda tõesti teha ning kes tunnevad sõjaliste tegevuste suhtes kirge.

"Omapoolselt lisaksin veel nii palju, et isegi, kui mind ei oleks ajateenistusest vabastatud tervislikel põhjustel, siis mul ei oleks aega ega viitsimist sellise asjaga tegeleda - minu elus on piisavalt ekstreemsust, ägedaid hetki ja kirge. Ajateenistusse lähevad vist need, kellel on puudu adrenaliinist või siis nagu ma ütlesin, kes vaatavad sõjaväelist tegevust nagu näljane toitu," rääkis ta.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitas, miks on Eestis ajateenistus kohustuslik. Üks asi on see, et see on põhiseaduses kirjas, teine aga, sisuline põhjendus.

"Tänane riigikaitse on üles ehitatud reservarmeele, mille moodustavad suuremas osas kaitseväekohustuse täitmisega ajateenistuse läbinud meesoost Eesti kodanikud. Selle põhimõtte seadmisel on lähtutud Eesti kui väikeriigi võimalusi silmas pidades, kus ainuüksi elukutselistest kaitseväelastest vajaliku kaitsevõime tagamiseks ei piisa. Igal aastal nähakse ette vastav piirarv, kui palju isikuid peab ajateenistusse asuma, et vajalikus suuruses reservarmee saaks komplekteeritud," selgitas Rannaveski.

Küll aga lähevad Rannaveski ning Sten Talivee vaated lahku seoses ajateenistuse rolliga inimese elus. Kui Sten ei oleks viitsinud sellele oma aega raisata, siis Rannaveski sõnul mõistavad kitseväekohustusega Eesti noormehed aina enam oma rolli riigikaitsesse panustamisel, sest ajateenistust planeeritakse üha rohkem ühe etapina oma elus.

Lisaks kasvab vabatahtlikult ajateenistusse asujate protsent järjepidevalt iga aastaga. Näiteks 2019. aastal asus vabatahtlikult ajateenistusse juba 43 protsenti ajateenistusse asunutest ning 2020. aastal on see protsent juba ligi pool. Samuti kasvab järjest vabatahtlikult ajateenistusse asuvate tütarlaste arv.

Rannaveski sõnul nähakse ajateenistuses ka järjest rohkem positiivseid väljundeid nii isiklikuks arenguks kui ka tuleviku planeerimiseks.

"Ajateenistuses omandatakse, rakendatakse ja mobiliseeritakse nii tehnilisi oskuseid kui ka vaimseid väärtusi, millest viimaseid peavad aina olulisemaks tsiviilsektori tööandjad, olenemata kas värvatakse juhi- või spetsialisti ametikohale. Laias kontekstis annab ajateenistus aga vajalikud oskused ja üldise kindlustunde, kuidas toime tulla mistahes pingelistes situatsioonides, sealjuures säilitada rahu, loogiliselt mõelda ning kiiresti olukorrale lahendus leida," selgitas Rannaveski.

Ta selgitas ka, miks ei ole tänapäeval veel võimalik Eestis ajateenistust vabatahtlikuks muuta. "Kuigi statistika näitab, et vabatahtlikult kaitseväekohustust täitma asuvate noorte arv on kasvamas, siis täna Eesti riik ei ole veel valmis, et tugineda kaitsevõime ehitamisel ainult kodaniku vabatahtlikkusele," põhjendas Rannaveski.