Ma ei tahtnud kiirabisse helistada, sest mind ei ahvatlenud mõte, et keegi näeb, kuidas mind kanderaamil minema viiakse ja teeb sellest veel pilti ka. Otsustasime ise keskhaigla EMO-sse minna. Ma ei kujuta ette, kui kaua meil auto juurde jõudmine aega võttis, sest ma sain kõndida ainult hästi-hästi väikseid samme võttes. Ja sõit haiglani… O bože, kui auklikud need Tallinna tänavad tol päeval olid! Ma ei saanud endiselt rääkida, pisarad jooksid.

Edasi lugemiseks või: