“Baar” õhutab lapsi vägivallale?

Tõsielu-lelusari “Baar “ lõppes nädal tagasi staaride omavahelise (tegelikult ikkagi suhteliselt ühepoolse) tümitamisega, kui alkoholi tarbinud Talis, suutmata raevuleeki ohjes hoida, ähvardas ning tõukas teist Baari osalist Tarmot. Nagu päris äksionfilmis.

Juba pikemat aega kaaslastega pahuksis olnud Riveta spordiklubi kick-boxingu treeneril Talisel ütles närv kohe väga üles ning teha ei jäänud enam muud, kui teleekraanil endast rumala vägivalduri mulje jätta. Kas on tõesti tegemist paha mehega või muutub ta tuikesest lõukoeraks “vaid” peale alkoholi tarbimist, ei oska öelda. Ja ega suurt vahet ei olegi. Kivid lennutaksin Talise asemel tegelikult hoopis “Baari” tegijate kapsaaeda.

Baari vaatajaskond koosneb mingil põhjusel väga suures osas noortest inimestest. Kes vähekenegi on Baari jälginud, on ilmselt tähele pannud ka autogramme lunivate pubekate järjekordi. Noored vaatavad seda saadet arusaadavalt kõige enam ja noored, nagu “Baari” tegijad kindlasti teavad, on ka meedia kõige mõjutatavam sihtgrupp.

Koolivägivald ei ole Eestis enam ammugi uus nähtus, kuid sellest hoolimata on lahendamata küsimus: mis seda tekitab? Tegureid on palju, kuid üks neist — olgu murelike lapsevanemate õuduseks öeldud — on kindlasti televisioon. Televisiooni kaudu edastavate vägivallafilmide vaatamine moonutab lapse arusaama tõelisest elust ja muudab vägivalla suhtes tolerantsemaks (Keltikangas-Järvinen 1992, 112). Meedia kaudu vahendatav vägivald kinnistab arusaamist vägivallast kui väärtusest ja probleemide lahendamise vahendist. Eriti laps, oma väljakujunemata isiksuse tõttu võtab kergesti omaks meedia kaudu nähtud väärtused, hoiakud ja normid ning ei oska teha vahet reaalse ja virtuaalse maailma vahel. (Siret Linde, Magistritöö).

Baar on Eesti ühe vaadatuim reality show ja ilmselt ei ole siin taolisi noori fänne ühelgi sarnasel saatel varem olnud. Noh, Baaril on. Pole midagi parata, Baari tegelased on tõenäoliselt paljudele noortele eeskujuks. Saadetest, kus näidatakse selle show osaliste suhtlemist austajatega, on jäänud mulje, et nii mõnigi noor tahab olla täpselt Talise moodi. Mis aga toimub nüüd, kui Talis on näidanud oma karakteris uut aspekti — mitte enam ainult sportlase, treeneri, vaid ka tülinorja oma?

Elu “Baaris” on muidugi äärmiselt pingeline, võib-olla oli tõesti tegu ebaadekvaatselt välja elatud stressiga. “Talisele ei meeldi tülinorijad, kuid konfliktidesse sattuvat ta ometi tihtilugu. Neist püüab ta ikka rahulikul moel välja tulla… “ (baar.delfi.ee). Kuid millega iganes oli tegu ja mis iganes põhjustel, et saa mööda vaadata ühest: on täidetud eeldus, mille puudumisel kogu see arutelu mõttetuks muutuks. Sest sarja paremaks parseldamiseks lasti antud lõik ludinal eetrisse. Selle asemel oleks võinud vabalt lihtsalt öelda, et toimus selline asi ja Talis vabandab, et tegi valesti. Miks see küll tundub ebareaalse ja naiivse variandina? Sest jääb see, mis müüb. Baar.

Näidati ka Tarmo reaktsiooni tõugetele, mis seisnes… mitte milleski. Ta ei vastanud kähmlusealgatusele. Ja noored, kes ehk Talisele kaasa elavad, mõtlesid: “tegelikult oleks isegi sellele suitsetavale ja haisvale tropile jalaga pasunasse sõitnud. Pole tähtis, kas purjus või mitte purjus peaga.” (kommentaar SLÕhtulehest).

Baari tegelased ON eeskujuks väga paljudele Eesti noortele. Ning saate vaadatavuse seisukohalt on see kellegi jaoks kahtlemata positiivne. Kuid kasumi kõrval ei tohiks siiski eetikat päris vaeslapseks jätta. Vägivald Eesti koolinoorte seas on probleem, punane plinkiv silt suunas “suur probleem”. Kindlasti on seda mingis vormis kohanud ka need, kes “Baarist” “Baari” lõikavad-kleebivad. Ja kasvõi ainult selle pärast peaksid sarja tegijad noortele avaldatud mõjuga kindlasti arvestama. Mõtlema, mida oleks ka tegelikult KOHANE eetrisse lasta ja mida mitte. Vägivald usamaa filmides ja vägivald meie ümber, meile lähedases keskkonnas (näiteks kohalikes reality showdes) on kaks täiesti erinevat asja. Ehk siis, mida lähemal miski meile on, seda rohkem ta meid mõjutab.

Talis on vaid näide sellest, millised reaalsusemängu klantsinimesed tegelikult olla võivad (sest igaühes on ju midagi, mis ekraanile ei jõua) või mida alkohol nendega teha võib. Talis lihtsalt oli tema ise. Kuid saate tootja on see, kes peaks pisut mõtlema. Kas siis selekteerima mingid osad saatest välja või siis panema saate tunduvalt hilisemale kellaajale.

Rahvusvaheliste uurimuste järgi on 80% alaealistest kurjategijatest alustanud teiste laste kiusamisest, pisinäppamistest jne. Hilisemad kriminaalid on üksmeelselt tunnistanud, et keegi ei tundnud tol korral nende tegevuse pärast muret… (vedur.ee)

Räägime faktidest. Fakt on see, et noorte vägivald on Eestis probleemiks. Ja see, et vägivald televisioonis kupatab noori reaalsele vägivallale. Fakt on ka see, et Baari tegelased on paljude koolinoorte iidoliteks ning fakt on ka see, et iidoleid püütakse imiteerida.