Vaatasin pärast kurvastavaid uudiseid ajas tagasi ning tegin näitleja tehtud töödest valiku paremaid ja huvitavamaid teoseid, mida nüüd saame vaadata hoopis teise pilguga, sest enam ühtegi filmi me temalt juurde ei saa.

10. From Russia With Love (1963)

"Armastusega Venemaalt"

Lavastaja: Terence Young. Stsenarist: Richard Maibaum (Ian Flemingu raamatu põhjal) Osades: Pedro Armendariz, Lotte Lenya, Robert Shaw, Bernard Lee, Daniela Bianchi

Tegemist on muidugi James Bondi filmiga ning Sean Connery jaoks oli see teine kord esineda selles rollis. Peale „Dr. No" (1962) meeletut edu oli kiire järg loomulik ning noor 33-aastane näitleja hakkas ennast päris mugavalt tundma. Filmis on James Bond vastamisi kahe venelasega - ühega voodis, teisega duellil. Ja seda kõike, et saada enda kätte kurikuulus krüpeerimismasin Spectre.

Connery muutis James Bondi šarmantseks seksisümboliks, kellena teda täna tuntakse. Tohutult stiili, süüdimatult siivutu huumor, aktsent ja naisi alistav naeratus igas vanuses - need on ainult mõned märksõnad tema panuse kohta antud karakterile. Pärast seda filmi ta võttis rolli ette veel viis korda kuni aastani 1973. Olgem ausad - ta oli parim James Bond!

9. Time Bandits (1981)

 "Time Bandits"

Lavastaja: Terry Gilliam Stsenarist: Terry Gilliam, Michael Palin Osades: John Cleese, Shelley Duvall, Katherine Helmond, Ian Holm, Palin, Ralph Richardson, David Warner

Terry Gilliam on tuntud kui suure fantaasiaga stsenarist ja lavastaja, kes on loonud sellised meistriteosed nagu „Monthy Pyton and the Holy Grail", „12 Monkeys", „Brazil" ja palju enam. Gilliami kunst tõmbas endasse ka Sean Connery, kellel on filmis kaks rolli, kuid mäletame teda siit eelkõige kui kuningas Agamemnon.

Film räägib noorest poisist, kes rändab läbi aja koos kääbikutega ning kohtab sellel veidral teekonnal palju kuulsaid inimesi, näiteks Robin Hoodi ja Napoleoni. Poissi jahivad Ülim Olend ja tema abiline Kurjus. Filmile omane veidrus jõua alati täielikult kohale, kuid kaval huumor ja tõeliselt fantastiline atmosfäär teeb sellest meeldejääva teose isegi tänasel päeval.

8. The Hunt For Red October (1990)

The Hunt For Red October

Lavastaja: John McTiernan Stsenarist: Larry Ferguson, Donald E. Stewart (Tom Clancy raamatu põhjal) Osades: Alec Baldwin, Scott Glenn, James Earl Jones, Sam Neill

Tom Clancy nimi ei vaja tutvustamist. Mehe tööde põhjal on tehtud filme ja videomänge juba aastakümneid ning tõenäoliselt tehakse ka edaspidi. Meisterkirjaniku teoste üks populaarsemaid ekraniseeringuid on kindlasti "The Hunt for Red October", mida peetakse ka Connery üheks populaarsemaks rolliks väljaspool James Bondi. Vanameister oli siin filmis juba 60-aastane ning astus üles kui Vene allveelaeva kapten Marko Ramius.

Nõukogude Liit nimetab teda hullumeelseks, kes kavatseb USAd pommitada, kuid CIA analüütik Jack Ryan (Alec Baldwin) arvab, et Ramius tahab USA poolele üle tulla. McTiernan on lavastajana leidnud sellise tasakaalu, et vaataja ei saa aru, kes ja mida tegelikult planeerib. Sündmused tulevad tihti üllatusena ja kui tundub, et pilt on selge, kõik muutub. Pingeline triller ei kaota momentumit kuni lõpuni ja Connery kogenud näitlejana hoiab põnevust ilma plahvatuste ja paukudeta.

7. Goldfinger (1964)

"Goldfinger"

Lavastaja: Guy Hamilton Stsenarist: Richard Maibaum, Paul Dehn (Ian Fleming) Osades: Honor Blackman, Gert Frobe, Shirley Eaton, Tania Mallet, Harold Sakata, Bernard Lee

Vaieldamatult kõige populaarsem James Bondi film. Algusest kuni lõpuni täis ikoonilisi stseene, mida enamused filmisõbrad seovad terve frantsiisi ja Bondi karakteriga. Kui öeldakse James Bond, siis mõeldakse tihti just kuntiteosele „Goldfinger". Siit sündis tõeline bondilik filmižanr, mis hoiab tervet seeriat tipus kuni tänaseni.

Filmi antagonistiks on Auric Goldfinger (Gert Frobe), kelle kuri plaan on seotud Fort Knoxi reserviga. Üks ajatu stseen teise järel paneb kokku sedavõrd meelelahutusliku kompoti, et Bondi fännid naasevad filmi juurde mitu korda aastas. Milliseid ikoonilisi stseene selle alla silmas pean? Näiteks surnud naine, kes on üleni kuldset värvi. Näiteks aasia päritolu Odd Job, kes viskab surmavat kübarat. Näiteks humoorikas karate-stseen Pussy Galore vastu. Ning muidugi filmi tunnusmuusika Shirley Bassey poolt. Puhas kuld!

6. Finding Forrester (2000)

"Finding Forrester"

Lavastaja: Gus Van Sant Stsenarist: Mike Rich Osades: Rob Brown, F. Murray Abraham, Anna Paquin, Busta Rhymes

Teismelisena oli mul lisaks matemaatikale üks teinegi oluline emotsionaalne väljund - kirjutamine. Inspiratsiooni leidmine polnud probleem, kuid oskused ning osavus seevastu küll. „Finding Forrester" oli üks neist filmidest, mis andis tõuke edasi proovida ning juhatas edasi ka teistes suundades. Selle filmi ajaks juba 70-aastane Connery oli ainult kolme aasta kaugusel pensionile minekust, kuid teeb veatu rollisoorituse.

Gus Van Santi südantsoojendav draama ei loo esimesel pilgul midagi originaalset, kuid just Connery roll kui William Forrester ja Rob Browni esitlus kui Jamal teevad filmist midagi enamat. Nende kahe dünaamika toimib kaugemale kui ekraan, mis oli ka põhjus, miks see mõjutas noort mind. Forrester on tuntud autor, kes erinevate sündmuste tõttu leiab ennast õpetamas noort ja andekat kirjanikku Jamal.

5. The Rock (1996)

"The Rock"

Lavastaja: Michael Bay Stsenarist: David Weisberg, Douglas S. Cook, Mark Rosner Osades: Nicolas Cage, Ed Harris, Michael Biehn, William Forsythe

66-aastane Sean Connery demonstreeris oma füüsilist vormi eriti erksalt just filmis „The Rock". Üks mõnusamaid filmiõhtu ja plaksumaisi teoseid, mida kodus VHSi või DVD pealt vaadata külma joogi kõrvale. Nimetaksin seda üheks parimaks filmiks, mida Michael Bay on kunagi loonud. Siin tõestas ta, et tingimata ei pea iga asi alati plahvatama, et seda võiks nimetada märul-põnevikuks, vaid saab ka teisiti. Suur roll selle filmi edus on just Sean Connery staaripotentsiaalil ning muidugi ka ekraanipartneril Nicolas Cage'il, kes oli tollel ajal enda karjääri tipus.

Filmi keskmes on endine sõjaväekindral Francis X. Hummel (Ed Harris), kes ähvardab San Francisco linna gaasiga rünnata. Kuna mees peidab ennast kuulsas Alcatrazi vanglas, on politseil abi vaja endise vangi Masoni käest, sest too kunagi suutis sealt põgeneda. Nüüd on vaja tagasi Alcatrazi minna, et gaasirünnak peatada. Siin on tegemist puhta meelelahutusega, kus mõelda pole midagi vaja. Lihtsalt istu ja naudi.

4. The Man Who Would Be King (1975)

The Man Who Would Be King

Lavastaja: John Huston Stsenarist: John Huston, Gladys Hill (põhineb Rudyard Kiplingu teosel) Osades: Michael Caine, Christopher Plummer, Saeed Jaffrey, Shakira Caine

Seiklusfilmide žanri korralik musternäidis, kus Sean Connery ja Michael Caine'i ühine staarlöögiüksus loob kaasakiskuva ekraanidünaamika. John Huston on suutnud jääda truuks kuulsale Rudyard Kiplingu teosele ning lisanud sellele endale omase vabalt hingava visuaalse meelelahutuse. Loo keskmes on kaks endist briti sõdurit Dravot (Connery) ja Carnehan (Caine), kes seiklevad 19. sajandi Indias, täpsemalt kohas nimega Kafiristan. Dravoti karakter aetakse kohalike poolt sassi kui kõrgem olen, kes peaks olema nende kuningas.

Film liigub mööda antud žanrile omast rada, kuid see ei ole halb. Mõnusalt vanakoolilik, puhas Hollywoodi film ei proovi olla midagi enamat, kui see tegelikult on. Olulised detailid toimivad, näitlejate fantastilised sooritused ja suurepärane stsenaarium teeb sellest mõnusa filmi, mida on raske unustada. Kahjuks tuletas see nüüd mulle meelde, kui vana on Michael Caine. Loodan, et ei koosta sarnast nimekirja peagi tema kohta.

3. The Untouchables (1987)

"The Untouchables"

Lavastaja: Brian De Palma Stsenarist: David Mamet (Elliot Nessi ja Oscar Farley raamatu põhjal) Osades: Kevin Costner, Charles Martin Smith, Andy Garcia, Robert De Niro

Staaride laviin nii kaamera ees kui taga. Ainukene Oscar, mille vanameister võitis, tuli just siit filmist. Tõenäoliselt mehe karjääri kõige kõrgemalt hinnatud film nii kriitikute kui filmisõprade poolt. Ainukene põhjus, miks seda ei pannud enda nimekirjas esimesele kohale, on lihtne - antud žanr ei ole minu lemmik. Kvaliteedi kohalt ei saa midagi vaielda - tõenäoliselt see ongi parim film, milles Connery enda oskuseid näitas.

Filmi keskmes on FBI agent Elliot Ness (Kevin Costner), kes paneb kokku ootamatu meeskonna ideega võtta maha tõeline gängster Al Capone (Robert De Niro). Connery astub üles toetavas rollis mängides politseinik Jimmy Malone`i. Ta proovib veenda Nessi, et ainukene võimalus võita Capone'i on ise räpane olles. David Mamet stsenaarium on tõeline pärl. Dialoogid on keerulised, kuid meisternäitlejad demonstreerivad teatrile omaseid diktsioone ja emotsioonide valdamist. Siin ei ole ühtegi nõrka lüli ning kogu film on suurejooneline ka aastaid hiljem. Connery suurimaks plussiks on talle mitte omase karakteri loomulikuks muutmine. Filmi teine tuntuim aspekt on Ennio Morricone muusika, mida peaksid paljud filmisõbrad teadma isegi siis, kui antud filmi ei ole näinud.

2. Indiana Jones And The Last Crusade (1989)

. Indiana Jones And The Last Crusade

Lavastaja: Steven Spielberg Stsenarist: Jeffrey Boam, George Lucas, Menno Meyjes Osades: Harrison Ford, Denholm Elliott, Alison Doody, John Rhys-Davies, Julian Glover, River Phoenix

Rääkides staaridest ja suurtest filmidest, ei saa mööda vaadata Indiana Jonesi seiklustest. Vahel inimesed unustavad, et vanameister andis enda näo ja karisma ka teisele suurele frantsiisile kui Indiana paps. Ainuke põhjus, miks seeria kolmas film on sedavõrd populaarne, (vast isegi rohkem kui esimene), ongi Sean Connery.

Loo keskmes on natsid ja Püha Graal, kuid tegelikult on oluline huumor. Harrison Fordi ja Connery dünaamika on veatu ning seikluslik stiil sobib neile mõlemale suurepäraselt. Kogu selle fassaadi taga on peidus südamlik isa-poja lugu, mis läks fännidele emotsionaalselt rohkem korda kui ükski teine aspekt terves selles George Lucase eepilises frantsiisis. Kahjuks Ford ja Connery peale seda filmi enam ekraanidel kokku ei puutunud.

1. The Name Of The Rose (1986)

The Name Of The Rose

Lavastaja: Jean-Jacques Annaud Stsenarist: Andrew Birkin, Gerard Brach, Howard Franklin, Alain Godard (Umberto Eco raamatu põhjal) Osades: F. Murray Abraham, Feodor Chaliapin, Jr., William Hickey, Michael Lonsdale, Ron Perlman, Christian Slater, Valentina Vargas

Oot, oot - miks asub „The Name of the Rose" esimesel kohal? Kus on „The Hill" (1965) ja „The Wind and the Lion" (1975)? Noh, ma ei ole neid filme kahjuks näinud ning olles Umberto Eco fänn, siis siin ei saa olla teist valikut. Lisaks oli minu soov siin nimekirjas juhtida tähelepanu ka mõnele sellisele filmile, mis ei saanud seda tähelepanu mida oleks väärinud ning „The Name of the Rose" on kuritegelikult alahinnatud.

Ütlen kohe, et see on veider film ning mitte ainult sellepärast, et see Eco loomingu põhjal tehtud. Agatha Christie stiilis müsteerium, kus uurijate asemel on mungad on lihtsõnaline idee, kus taga on palju palju enam. Connery astub üles kui William von Baskerville, kes uurib rida seletamatuid mõrvasid tema enda ordus. Tegemist on intellektuaalse teosega, kus Jean-Jacques Annaudi toon ja atmosfäär pääsevad enim mõjule. Pealiskaudsel vaatlusel on stsenaarium päris naeruväärne, kuid kaasates südame ja aju, saame koosluse, mida on keeruline ignoreerida. Kes pole veel näinud, siis nüüd oleks ideaalne aeg seda teha!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena