"Mehele pidin ütlema, sest muidu oleks olnud keeruline seletada, miks tema peab jälle last näiteks lasteaiast tooma või lastega kodus olema ja mina seda teha ei saa. Tema oli ainuke, kes teadis. Isegi oma ülemusele ma ei rääkinud ja pidevalt raadios luiskasin, et on vaja kohtumisele või arsti juurde minna, õnneks oli ta mõistev,“ kirjeldas Lusmägi viimaste nädalate elukorraldust.

Õnneks oli tema abikaasa väga toetav ja leidis ka, et see on väga äge projekt ja kaotada pole midagi. "Kuna mul on kaks last, kellele see saade tohutult meeldib, spekuleerisime ja mõtlesime, mismoodi nad reageerivad, kui istuvad lõpuks televiisori ees ja näevad, et nende ema võtab maski maha," meenutas ta.

"Ühe lapsevanema suur õnn ja rõõm on see, kui näevad oma lapse siirast joviaalust ja eile täpselt nii juhtuski: panime nad ilusti televiisori ette istuma ja vaatamise koos saadet. Kui mina maski alt välja tulin, oli poeg oli väga üllatunud. Pidin talle pikalt seletama, kuidas sinna televiisori purki pääsesin, kus seda kõike filmiti ja, kuidas selle Liblika kostüümi selga panin."