Merike Reiljan on üks paljudest nendest, kes saanud Robert Sarvelt nõudekirja solvava kommentaari tegemise eest. Merike kirjutas 24. juulil 2019 pseudonüümi "väga haige isik" alt Rita Holmi kohta: "Kuidas julgeb selline ennast pedagoogiks nimetada? Tõeline saatana tööriist."

Nõudekirjas küsis Sarv kahjutasu 2226 eurot, mille sees on ka õiguskulud.

Tsiviilkohtu töö on otsustada, kas Merike Reiljan peab selle summa välja maksma, küll aga esitas Merike aukohtusse Sarve vastu kaebuse, kuna talle ei meeldinud viis, kuidas vandeadvokaat temaga suhtles.

Pikas pöördumises aukohtu poole, kirjutas Merike: "Nõudekirjaga tutvumisel vapustas kaebajat nõudekirja jäme, jõhker, üleolev ja solvav toon, advokaadi poolt kasutatud solvangud ja valed, kaebaja nimetamine kurjategijaks, otsene jõhkras toonis ähvardamine, parastav suhtumine, samuti keeleline küündimatus ja labaste tänavasõnade kasutamine. Nõudekirjas esineb otsest ja isiklikku solvamist, jõhkrust, lubamatuid järeldusi, valeväiteid ja ähvardusi."

Merike peab ähvardamise all silmas tema nime avalikustamist ning läbi selle survestada teda nõuet tasuma.

Aukohtule esitas vastusõna ka Robert Sarv, kes kirjutas: "Advokaat märgib, et peab vastust tüüpiliseks laimaja katseks advokaati mõjutada. Advokaat ei leia, et oleks millegi vastu eksinud. Tegemist on tavalise tsiviilvaidlusega. 24.09.2020 aukohtu istungil saadud soovitused on advokaat teadmiseks võtnud. See vaidlus jõuab nagunii mingi hetk ka kohtusse ning eks kohus otsustab siis, kas nõue on põhjendatud või mitte."

Olles tutvunud nii Merikese kaebuse, Sarve vastusõna ja muude vajaminevate dokumentidega ei leidnud advokatuuri aukohus, et vandeadvokaat Sarv oleks midagi valesti teinud.

Aukohtu vastus kaebajale:

"Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaat tegutseb kliendi käsundil ning advokaati ei või samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Kaebajale saadetud nõudekirjast nähtuvalt esitas advokaat nõudekirja oma kliendi Rita Holmi soovil ja nimel. Asjaolu, et klient on tundnud end kaebaja kommentaarist tulenevalt solvatuna ning on pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadi poole, ei ole advokaadile etteheidetav. Seda, kas kliendi nõue on põhjendatud, hindab kohus. Enne hagiga kohtusse pöördumist on mõistlik ja tavapärane pöörduda vastaspoole poole ning püüda vaidlus lahendada poolte vahelise kokkuleppega. Aukohus ei näe selles midagi taunimisväärset. Aukohtu hinnangul ei ole advokaadi nõudekiri kaebaja suhtes lugupidamatu, ebaviisakas ega vastuolus seadusega. Advokaadi pöördumist vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ei saa käsitleda ähvardamise või väljapressimisena."

Merike ei olnud aukohtu otsusega rahul ning näeb nende tegevuses kahepalgelisust. "Sarv nimetab mind laimajaks, kusjuures seda õigust pole talle keegi andnud. Tegemist on jällegi isikliku solvanguga. Naeruväärne on väide, et kaebus on minu "katse advokaati mõjutada". Mulle on arusaamatu, kuidas saaksin teda mõjutada? Ja milles, kas mingis kohtuasjas? Ideaalis muidugi võiks mõjuda talle kaebus sel kombel, et ta muudaks oma inimeste alandamise ja mõnitamise stiili. Aga see pole ju võimalik," avaldas Merike.

"Sarve aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada. Keegi ei saa teda vastutusele võtta, kuna ta tegutseb kliendi nimel, lisas Merike.

Aukohtu tauniv toon

Küll aga nõustus aukohus, et advokaadi nõudekirjad on pikad ning võivad õigusteadmisi mitteomavaid isikuid oma sõnastusega hirmutada.

"Aukohtu hinnangul ei ole nõudekirjade adressaatide meediaga ning nende nimede avaldamisega hirmutamine hea toon ega advokaadile sobilik suhtlusstiil. Samuti tuleks nõudekirjades vältida kirja adressaatide suhtes hinnangute andmist ning advokaadile mittesobivat sõnakasutust. Seetõttu on aukohus juba varasemalt kutsunud advokaati üles nõudekirjade sisu üle vaatama ning seda vastavalt korrigeerima. Advokaadi kinnitusel on ta aukohtu soovitused teadmiseks võtnud," avaldas aukohus.

Teine inimene, kes Robert Sarve aukohtusse kaebas, on Priit Kirss, mees, kes nimetas Rita Holmi "pedofiilitariks" ning sai selle eest viietuhande eurose nõude. Kohtus otsustati, et Kirss nii palju tasuma ei pea. Ta peab maksma 2225 eurot, millest 400 on kahjunõue sõnakasutuse eest ning ülejäänud menetluskulud.

Sarnaselt Reiljaniga ei meeldinud Kirsile Sarve suhtlusstiil ning suure kahjunõude esitamine. Kuigi Sarv karistada ei saanud, siis on Kirss rahul, et aukohus tõi välja nõudekirjade esitamise probleemi.

"Olen aukohtu tööga rahul," sõnas Priit Kirss Kroonikale. "Aukohus nõustus, et vandeadvokaat Robert Sarve koostatud nõudekirjad on pikad ning võivad õigusteadmisi mitteomavaid isikuid oma sõnastusega segadusse ajada. Aukohtu hinnangul ei ole ka nõudekirjade adressaatide meediaga ning nende nimede avaldamisega hirmutamine hea toon ega advokaadile sobilik suhtlusstiil."

"Samuti tuleks nõudekirjades vältida kirja adressaatide suhtes hinnangute andmist ning advokaadile mittesobivat sõnakasutust. Advokaat peab kliendi huve kaitstes suutma jääda igas olukorras soliidseks ja vaospeetuks. Samuti peab advokaat kaitsma kliendi huve kõigi seaduslike vahenditega."

"Advokaadile on teada ja ta peab kliendi huvide kaitsmisel lähtuma põhimõttest, et demokraatlikus õigusriigis lahendab vaidlused, mida ei suuda lahendada isikud omavahel, kohus, mitte üldsus, ajakirjandus vmt. Seetõttu kutsus aukohus istungil advokaati üles nõudekirjade sisu üle vaatama ning seda vastavalt korrigeerima."

"Minu kaebuse eesmärk oligi sellega seda tõestada, mitte mingisugune isiklik kättemaks nagu väidab Sarv ühes artiklis," ütles Priit Kirss.