"Väljaspoolt läks õnneks maja põlema. See hetk, ma mäletan seda vist elu lõpuni, kus mu poisi tuba oli siis esimesel korrusel ja meie magamistuba teisel, vaatan aknast välja ja alt tulevad leegid poja toa juurest," meenutas Tsahkna tol öösel avanenud vaatepilti.

Ta tunnistas, et sel hetkel oli ta kindel, et poeg on juba sisse põlenud. "Lööd selle ukse lahti, vaatad vend magab rahulikult akna all oma voodis sügavat lapseund ja tulesein on akna taga," naeris Tsahkna.

Õnneks pääses kogu pere ilma vigastusteta ning mõned tunnid hiljem tähistati koos emadepäeva. "Istusime seal tossavas, haisvas ja tilkuvas majas ümber laua ja sõime kooki. Siis vaatad neid lapsi seal ja mõtled, et elu on ikka kuradi ilus. Sellised hetked, et need ei ole kuidagi naljakad, aga need kuidagi annavad selle väärtuse, et mis hind sellel kõigel on."