Urmas Kruuse lapse surmast: kõige hullem ongi see, kui vanem peab matma oma lapse

Endine Tartu linnapea ja praegu riigikogu liige Urmas Kruuse meenutas elu kõige valusamat seika.

Kruuse rääkis intervjuus "Käbi ei kuku ...", et unistas juba noorest east abiellumisest ja lapse saamisest. Kerstini sündides valdas teda eriline tunne, miski, mida tol hetkel ei suutnud miski varjutada.

Poolteist aastat pärast tütre sündis sai pere teise lapse võrra rikkamaks. Pojale pandi nimeks Raner. Pisipoeg aga kaua vastu ei pidanud ning lahkus neli aastat tagasi siit ilmast.

"Ühel hetkel tal vaim murdus ja kui ta murdus, murdus ta selle pärast, et oma koormat ja muret ei tahetud kellegagi jagada. Kui sellised asjad juhtuvad, siis nendel hetkedel tekib tunne, et selle koha peal lõppeb maailm," meenutas Kruuse.

"Minu jaoks elus kõige hullem saabki olla see, kui vanem peab matma oma lapse. Seda üle elada on keeruline, aga alati võib ka mõelda nii, et kellelgi võib elus olla veel raskem ja ometi need inimesed saavad hakkama. Sa tead seda, et sa pead leidma nendel hetkedel endas jõudu, et edasi minna, aga meenutades kasvõi neid lapsepõlve unistusi, siis sellised sündmused viivad sind maailma ääre peale ja siis tuleb otsustada, kas edasi või alla," sõnas Kruuse.

Poega peetakse peres siiamaani meeles, Kruusedel on kodus temast ka mitmeid pilte. "Ta ei kao kunagi meie südametest, meie mälestustest, ta on alati meiega," ütles Kruuse.

Poja traagiline surma järel motiveeris Urmas Kruuset end kokku võtma vastutus nooremate laste ees. "Meil oli ka väike Konrad ja väike Jolandra. Ehk teistpidi sul ei ole nagu pääsu – meil on veel vastutust siin elus mingite asjade eest, mida me peame tegema," sõnas Kruuse.